Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
Raske on öelda, mis keeles või millise sisuga need
raamatud olid.
Saksa ja mittesaksa missade koostaja, trükkitoimetaja ja trükkimiskoha üle võib vaid oletusi
teha. Tegemist oli esimese sihikindla üritusega luterliku kirjavara muretsemiseks Liivimaa rahvastele,
nii sakslastele kui ka mittesakslastele. 1535. a. Wittenbergis Hans Luffi juures trükitud alamsaksa-
eestikeelse katekismuse katked, mida oli kasutatud ühe 16. sajandil köidetud konvoluudi kaane
täitematerjalina. 120-leheküljelisest raamatust leiti 11 lehe katkendit ning need kuuluvad Eesti
kultuuriajalukku Wanradt-Koelli katekismuse nime all. Tähelepanu väärib see, et mittesaksa
katekismust soosis Tallinna raad. Siiski leiti Tallinnasse saabunud katekismusest liigselt vigu ning
müük keelati. Jääb siiski võimalus, et osa läks ikkagi liikvele.
Tööd eestikeelsete vaimulike trükiste koostamisel jätkas Reinholt Beseler, kes sai Johann
annaabi.ee 
