Eesti Vabariik aastatel 1920-1940
*kuigi Inglismaa ja Prantusmaa olid huvitatud Balti riikide püsimisest, andsid nad selgelt
teada et mingeid julgeolekutagatisi ei anta
*asjata loodeti heanaaberlike suhete sisseseadmist Venemaaga.
Rahvasteliit
*Eesti välispoliitika oli kaitseiseloomuga
*Eesti ühines kõigi võimalike lepingutega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida
sõjalisi konflikte Euroopas
*1933. kirj. Eesti koos NSV Liidu jt riikidega alla agressiooni määratlemise Londoni
konvetsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi.
*Kollektiivse julgelekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule,
mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama.
*Kollek.j.s. tabas täielik läbikukkumine: Jaapan, Saksamaa, Itaalia astusid sellest välja;
NSV Liit heideti välja seoses Soomele kallaletungimisega.
Balti Liit
*Balti Liidu sõlmimist takistas Nõukogude Ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus,
annaabi.ee 
