1968. aasta Mexico olümpiamängude fantastilised maailmarekordid sprindis (100-400 m), tõkke- ja teatejooksudes ning kaugus- ja kolmikhüppes - kokku (M+N) 13 alal! - on lõpuks kõik ületatud. Analüüsimis- ja kõneaineks olid mõned neist (eriti Robert Beamoni nn. sajandihüpe 8.90) aga ligi veerand sajandit. Teaduslike meetoditega tõestati, et Mexicos (kõrgus merepinnast 2248 m) oli niisuguste rekordite sündi soodustavaks teguriks kõrgmiku hõre õhk. Matemaatiliselt konverteeriti tulemusi küll nii, küll teisiti (näit. Beamonile saadi 8.90 asemel 8.71, Lee Evansile 400 meetris 43,86 asemel 44,22). Lühimaajooksu, kaugus- ja kolmikhüpet soodustab vahel ka taganttuul, mille ärakasutamisele oskas 1912. aastal asutatud ja samast ajast ametlikult maailmarekordeid fikseeriv IAAF kindla piiri panna 24 aasta möödudes (1936). Teatavasti ei loeta tollest ajast edetabeli- ja rekordikõlblikeks tulemusi, mis saavutatud taganttuulega üle 2 m/sek
riikidele infot valuutakursside määramisest ning kaotama piirangud, mis takistavad rahvusvaluuta vahetamist teiste valuutade vastu. Neil tuleb rakendada majanduspoliitikat, mis aitab kaasa riigi rikkuse suurendamisel. Viimane tingimus omandaski keskse koha, sest pärast kulla ja valuuta seose kadumist mõjutab iga riigi valuuta kurssi kõige rohkem just riigi majanduslik tugevus ja stabiilsus. Eesti isikutel võis olla valuutaarveid pankades, kuid kõik välisvaluuta konverteeriti eesti kroonideks. IMF-il puudub võimalus nõuda liikmesriikidelt nende kohustuste täitmist, kuid ta saab avaldada majanduslikku ja moraalset survet. Ükski riik ei ole huvitatud minemast vastuollu IMF- ga, eriti kui riik saab sattuda majandusraskustesse, kuid sellistele riikidele toetusi ei jaga. Vähe sellest, et kaob võimalus saada toetust IMF- lt, väheneb võimalus üldse saada välislaenusid, kuna ka teised riigid ei soovi vastuolu IMF- ga
maid enda kontrolli alla. Mykolas Krupavicius - Põllutööminister, kes aastatel 1923- 1926 viis läbi maareformi. 15. veebruaril 1922. aastal võeti vastu maareformi seadus - Võõrandati väljajagamiseks üle 80 ha suurused eramõisad (Vene ametnike mõisad, poolakate mõisad). Maaseadusega arvati riiklikku maafondi 500 000 ha maad ehk 30% kogu Leedust. Kompensatsioon: Aluseks võeti 1910-1914 maahinnad, maksti Ober-Ost markades, mis 1922. aastaks olid devalveerunud ning kui konverteeriti hüvitus littidesse siis hüvitus oli veelgi väiksem. Soo- ja rabamaad ei kompenseeritud. Hüvitust ei saanud need, kes võitlesid Leedu vastu (poolakad). Kes said maad? Eelistati maata ja vähese maaga talupoegi (8-20 ha maad). Maa tuli välja osta 36 aasta jooksul - Hind olenes headusest, asukohast, majanduslikust olukorrast. Maatuid oli 55 000 ja 38 000 olid vähese maaga talupojad. Maa jagamisel suudeti rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta
genereerimiseks häälestati loendusandmete sagedus kasutades külastajate arvu ühes tunnis. Kalibreeritud andmete lehele kanti andmed, mille kalibreerimiseks kasutati automaatseid eeldefineeritud kalibreerimisfaktoreid. Ainsaks kasutatavaks korrektsioonifaktoriks nende loendurite puhul, mis asuvad ühe sissepääsuga aladel, oli 0,5 – tegelik külastajate arv saadi jagades loenduri poolt salvestatud loendused kahega (näiteks vaatetornide juures). Andmete töötlemise viimase sammuna konverteeriti andmed aruandluse andmelehel statistilisteks aruanneteks, kus kasutaja saab avanevate rippmenüüde abil valida ise aasta, kuu ja loenduri. Aruandluse andmeleht pakub välja valiku graafikuid külastajate arvu, külastusmustrite visualiseerimiseks ning erinevate loenduskohtade loendurite võrdlemise võimalusi. Aruandluse andmelehelt võib leida järgnevaid graafikuid: - päevased koguarvud; - tunniste loenduste summad;