sedasama, mis 1 EUR või 1 USD eest. Riikide rahaühikute võrdlemiseks on vaja teada, kui palju maksab ühe riigi rahaühik, näiteks 1 EUR = ? USD. Riigi rahaühiku hinda, mis on väljendatud teise riigi rahas, nimetatakse raha- ehk valuutakursiks. Valuutakursi määramine on valuuta noteerimine (ladina keelest märkimine, üles tähendamine). Kui ühe riigi raha on võimalik ametliku kursi alusel vabalt vahetada teise riigi raha vastu, siis nimetatakse raha konverteeritavaks (ladina keelest ümberpööramine, muutmine). Valuutakursside tabeleid avaldatakse pankade kodulehtedel, pankade seintel, ajakirjanduses. Näiteks 27. oktoobril 2013 aastal Tavid AS (Tavidi peamised tegevusalad on investeerimiskuld ja valuutavahetus, aga ka ehtekulla kokkuost, valuuta ülekanded ja raha kiirsiirdamised Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Taani ja Bulgaaria vahel) kodulehelt võisime näha järgnevat tabelit: Valuutakursid (Tavid AS) 27.10
rohkem tuntud füüsikuna, kuid kes hakkas juba 18. sajandi alguses raha vahetatavust väljendama sellega ostetava väärismetalli kogusega. Newton pidas väga tähtsaks raha ostujõu mõõtmist. Seda mõõdeti püsiva vahetuskursiga, mis tulenes iga maa valuuta kullasisaldusest ning millega oldi valmis kulda ostma või müüma. Riikide otsused siduda oma valuutad kullaga tõid kaasa ka omavahel seotud vahetus kursside süsteemi. Rahvusvaluutad muutusid teineteise suhtes konverteeritavaks ehk vahetatavaks. Kullastandard pani aluse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastatud arengule. Euroopas kasutati aastatel 1979 kuni 1998 ühtset vahetuskursireziimi, milles osalenud Euroopa riigid fikseerisid oma vahetuskursi teineteise suhtes kõikumispiiriga 2,25% (hiljem kuni 15%). Süsteemi aluseks oli eküü (European Currency Unit ECU), mis kujutas tinglikku valuutaühingut, mille väärtus arvutati nn valuutakorvi põhimõttel ehk Euroopa
tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks oli: 1)Panga süsteemi reorganiseerimine 2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu. Laenu saadi Inglismaalt, hiljem ka Rootsist 3)Rahareform (1928), mille abil Eesti kroon muutus konverteeritavaks 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida valitsusaparaat, kus pandi alus majandusministeeriumile, alles jäi aga teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide
kroon 2) Eesti kroon lastakse käibele Eesti Panga kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reserviga täielikult tagatuna 3) Eesti Pank võib ringluses olevate Eesti kroonide hulka muuta ainult vastavuses oma kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reservi muutumisele 4) Eesti Pangal ei ole õigust Eesti krooni d e v a l v e e r i d a 5) Eesti krooni vaba vahetatavus konverteeritavaks välisvaluutaks. Kokkuvõtteks võib välja tuua järgmist : · Eesti kroon pole küll ise vabalt konverteeritav, kuid teda saab selleks vahetada ( konkreetselt siis Saksa margaks); · Eesti kroon lastakse ringlusse ainult täielikult tagatuna ning jäigalt seotud kursiga ( Saksa marga suhtes); · Eesti ilmselt on ainuke maa, kus keskpangal on seadusega keelatud devalveerimine ( vääringu kursi alandamine). 8.5. FISKAALPOLIITIKA
eesmärgiks stabiilsed vääringud (USA autoriteet). Loodi Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, et soodustada Vaba Euroopa ülesehitamist. ’47 moodustati Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe soodustamaks rahvusvahelist kaubandust – 1995. loodud WTO eelkäija. USA huvides seekord ka Euroopa jalule aitamine – Marshalli plaaniga välistati kommunismi laienemine, sõjavõlgade tülid ja soodustati abisaanute omavahelist koostööd. Vääringud konverteeritavaks, dollar kui reaalne valuuta – globaalse kapitalituru taassünd. Organisatsioonid ka II ja III maailmas – ’49 idablokis Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Araabia naftariikide ja Venezuela ’60. loodud Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC). Hargmaisete ettevõtete ning rahvusvahelise kaubanduse kiire laienemine, kiirelt lülituvad globaalkaubandusse Euroopa- ja siirderiigid, aga ka Aasia. 60ndatel aktsiaturgude avamine tavakodanikele.
annaabi.ee 
