võimalust. Eesti kroonides tehtud deposiidi aastane intress oleks 10 protsent ning poola zlottides tehtud deposiidi aastane intress oleks 6 protsenti. Kui deposiit teha kroonides kasvab summa aasta jooksul 1,1 miljoni kroonini. Kui deposiit teha zlottides, arvestades, et vahetuskurss on neli krooni ühe zloti eest, kasvaks summa 0,265 zloti võrra [=0,25(1+0,06)] sama perioodi jooksul. Zlottides tehtud investeeringut saab võrrelda kroonides tehtud investeeringuga vaid siis kui me oleme konverteerinud selle samasse valuutasse. Kui vaatlusaluse perioodi jooksul vahetuskurss ei muutu, siis saaksime zlottides tehtud investeeringult 1,06 miljonit krooni [=4*0,265] perioodi lõpuks, mis on vähem kui kroonides tehtud investeering. Samas, kui ettevõte ootab krooni väärtuse vähenemist zloti suhtes näiteks seitsme protsendi ulatuses, siis oleks uueks vahetuskursiks 4,28 krooni ühe zloti eest. Sellisel juhul kasvaks
mõistliku hinnaga müüa. Tellimuse summa C - kui suures summas me väärtpabereid müüme, et raha saada Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame. Meil on vaja intressimäära ja milline on keskmine summa, mida me oleme rahaks konverteerinud. Raha hoidmise kogukulud koosnevad säilituskulude ja tellimuskulude summast Peame leidma punkti, kus kogukulu on kõige väiksem ehk C* 9. Kirjeldage raha juhtimise Miller-Orri mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid. Miller-Orri mudel – rahajääk muutub pidevalt, kuid kui see on jõudnud ettevõtte poolt lubatud minimaalse jäägini, müüakse väärtpabereid. Kui rahajääk jõuab maksimaalsele
annaabi.ee 
