Keskmist põhivarade käibimist päevades leitakse järgneva valemiga: 360 DFAH = (2.2) S FA kus FA põhivarade jääkmaksumus (eurot). 2009. aastal kulus 27 päeva kui 1 põhivara all olev euro tekitas ühe käibeeuro ning järgneval aastal oli päevade arvuks 18. 2011 aastal seevastu antud näitaja tõusis 21 päevani. Debitoorse võlgnevuse käibevälde ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis. Suhtarvu arvutusvalem on järgmine: (2.3) , kus AR debitoorne võlgnevus (eurot). Estravel AS puhul laekusid nõuded 2009. aastal keskmiselt 3 päeva jooksul, järgneval aastal näitaja langes kolm korda ja 2011. aastal tõusis kahe päevani. Keskmised maksetähtajad jäävad vahemikku 8-10 päeva, mistõttu võib analüüsitava ettevõtte laekuvate nõuete perioodi pidada äärmiselt heaks ning reisibüroo kuulus kõige paremate
näitab aega, mis kulub toorme ostust raha lõpliku kättesaamiseni müügist. Ehk ta on päevade arv, mille jaoks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid, et finantseerida ettevõtte äritegevuse tsüklit materjali ja kauba saabumisest raha laekumiseni klientidelt. Tsükli arvutamiseks liidetakse varude käibevälde ja raha laekumise välde ning lahutatakse saadud summast tarnijatele tasumise välde. Mida pikem on raha konversiooniperiood, seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamiseks. Raha konversiooniperioodi vähendamiseks tuleb vähendada keskmist varude ja ostjatelt laekumata arvete konversiooniperioodi ning suurendada keskmist tarnijatele tasumata arvete laekumise perioodi (lühiajaliste kohustuste käibevälde). Mida pikem on ettevõtte finantseerimistsükkel, seda suurem on lühiajaline likviidsusrisk. Efektiivne oleks klientidelt raha kätte saada nii kiiresti kui võimalik ja
aruandeperioodil debitoorse võlgnevuse tasumine deebitoride poolt. Näitaja pöördväärtus kajastab müügikäibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Arvutuskäik on järgmine: S (5.5) ART = , AR kus ART debitoorse võlgnevuse käibekordaja, S krediitmüügi käive, AR debitoorne võlgnevus20. Debitoorse võlgnevuse käibevälde (days sales outstanding) ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood (receivable collection period) näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis. Sisuliselt saadakse teada päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Arvutuskäik on järgmine: 360 (5.6) DSO = , ART kus DSO debitoorse võlgnevuse käibevälde. Tootmisettevõttele laekuvad arved keskmiselt 30 päeva jooksul, aga kaubandusettevõttel on see aeg oluliselt lühem või puudub üldse, kui makstakse sularahas.
maksta arikasumi arvelt intressikulusid. Kõige uldisemalt annab maksevõimele hinnangu võlakordaja (DR). 14. Rentaablus Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise naitajasse ehk sisuliselt jooksev tasuvus, tulusus. Teisisõnu on rentaablus kapitali tasuvus, mis kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/varasid. 15. Käibekordaja seos käibevältega Kaibekordaja ehk sagedus (arvu jarel pole midagi). Kaibevalde ehk tsukkel ehk konversiooniperiood (paevades). Kaibevalte tuletamiseks on vaja arvutada eelnevalt valja kaibekordaja. Enamasti antakse efektiivsusnaitajatele hinnang mitte kaibekordaja, vaid 360 kaibevalte jargi. Välde= kordaja 16. Varade käibevälde. Debitoorse võlgnevuse käibevälde. Varade kaibevaide (varade kasutamise efektiivsus, days assets hold DAH) naitab keskmist varade kaibimist paevades. Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro annab uhe kaibeeuro DAH paeva parast
2. alumise kontroll-limiidi väärtust, mille kohta ei saa alati midagi kindlat väita, sest kõik sõltub sellest, kui riskialdis on ettevõtte juht ning samal ajal määrab m väärtus ära h (ülemise kontroll-limiidi) väärtuse. Raha konversioonitsükkel: ajaperiood ettevõte enda poolt teostatavate maksete ning temale kauba müügist laekuvate maksete vahel. Ettevõtte talitlustsükkel: Talitlustsükkel = Varude konversioonitsükkel + Saadaolevate arvete konversiooniperiood Finantsanalüüs ettevõttes: horisontaal- ja vertikaalanalüüs, trendi- ja suhtarvuanalüüs, Du Pont'i analüüsimudel, pankrotiohu hindamine. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs.