puuduvad. Vihmauss, hulkharjasuss, mudatuplane 96. Miks on limused ( Mollusca ) ja rõngussid ( Annelida ) ühes evolutsiooniharus? Kõige algelisemad limused on kergelt lülistunud (segmenteerunud); rõngussid lülistunud. 97. Kuidas erinevad peajalgsed ( Cephalopoda ) teistest limustest? Intelligentsed röövloomad. Kuue või kaheksa kombitsaga, millel on arvukalt iminappasid. Nende suur aju (mida ümbritseb kõhrene kolju) ja läätsega silmad on konvergentselt jõudnud tasemele, mis on võrreldav selgroogsetega. Tänapäeva peajalgsed – kalmaarid, kaheksajalad 98. Miks ei tuletata lülijalgseid ( Arthropoda ) enam rõngussidest ( Annelida )? Sest viimastel aastatel on teada saadud, et nad on sarnasemad ümarussidele, mis siis, et hulkjalgsed ja küüsikloomad on neile välimuselt väga sarnased. Selgus, et lülijalgsetel ja rõngussidel peab lülistus olema iseseisvalt tekkinud. Pealegi katab
5. Kare kõre on amfiploid, mis on tekkinud looduses pehme kõrviku ja kirju kõrviku ristumisel. ELUVORMID. LIIKIDEVAHELISED SUHTED Eluvormide liigitused Taimed kasvades koos teatava kasvukoha ökoloogilistes tingimustes on omandanud evolutsiooni vältel kohastumusi, mis avalduvad ka nende välisilmes, morfoloogias. Erineva päritoluga taimerühmades on need kohastumused arenenud konvergentselt, st kujunenud erinevate elundite või nende osade ühetaolisteks muutumise teel. Selliseid taimerühmi, mis olenemata oma fülogeneetilisest sugulusest on kohastunud ühte viisi kasutama elukeskkonda ja üle elama ebasoodsaid tingimusi, nim eluvormideks. See on üldine mõiste, kasutusel ka loomade ja seente puhul. See määratlus lubab eluvormideks ühendada väga mitmesuguse mahuga rühmitusi, väga erineval määral sarnaseid taimi. Eluvormide uurimise suunad: 1. Kirjeldav suund.
või luust toesega, mis algul koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. 84. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi selle jaoks kalade seas Maismaaselgroogsete teke: Nende esivanemal, vanaaegkonna keskel, võisid vist olla vihtuimse moodi neli varrelist jäset, kopskala moodi ujupõiest arenenud, õhu hingamiseks kohane kops, ja ühe kaasaegse kiiruimse kala moodi (konvergentselt tekkinud!) komme mõõna ajal veest vabaneval rannal ukerdada. 85. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis seda eriti pole, kuid mõtelge ise!) Näited: saarmas, kobras, mink, hallhüljes, valgehüljes; linnud: kormoran, tuttpütt, sarvikpütt, sinikael-part, piilpart, aul, sõtkas, randtiir, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas. Loeng: Veekogude loomastik 86. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja
annaabi.ee 
