Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs. kontinentaalne laam ;kont. laam vs. kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla. Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare teke, maakoor hävib, vilkaanide ja maavärinate teke, moondekivimite teke Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke, volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke. Kontinent vs. kontinent, põrkumine, kuna sukeldumist ei toimu, mõlemad kerged. India
elupaiga tingimustega. 10. Makroevolutsioon tähendab: a) hiidsisalikke, b) uue liigi, c) suure fenotüübilise efektiga mutatsiooni, d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c) kohastumisest, d) konvergentsist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised, b) analoogilised, c) konvergentsed, d) võrreldamatud organid. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid, b) kromosoommutatsioonid, c) genoommutatsioonid, d) regulaatorgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: a) evolutsiooniline regress, b) kiskjate teke, c) suur muutus elukeskkonnas, d) ristumisbarjäär. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid, b) indiviidid, c) populatsioonid, d) liigid.
Mis on konvektsioonirakk? Konvenktsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevööpiirkond. Mis paneb laamad liikuma? Laamad paneb liikuma soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale see panebki vahevöö konvektiivselt liikuma. Mis on - kontinentaalne drift? Kontinentaalne drift on mandrite liikumist põhjustav jõud. - spreding laamad liiguvad üksteisest eemale toimub spreding ehk laamade lahknemine - konvergentsed laamad laamad liiguvad üksteise suunas toimub kollosioon - divergentsed laamad toimub spreding ehk laamade lahknemine - transformmurrang Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. - subduktsioon üks kontinent sukeldub teise alla. Subduktsiooni ajal toimub vaheväässe vajunud kivimi osaline ülessulamine. - kontinentide kollisioon kontinendid põrkuvad
aastas. Seega sõltub see, kas vahevööd pidada tahkeks või vedelaks ajavahemikust, mil me teda vaatleme. Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär. Astenosfäär on vedelam, sest väiksema sügavuse tõttu vähenenud rõhk alandab kivimite sulamistemperatuuri. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad (divergentsed) ja nihkuvad (transformsed). Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest. Olenevalt laama tüübist (mandriline või ookeaniline) on laamade põrkumise tulemuseks kas subduktsioonivööndite (põrkuvad mandriline ja ookeaniline või ookeaniline ja ookeaniline laam) või mäestike (põrkuvad mandriline ja mandriline laam) tekkimine. Subduktsioonivööndites sukeldub üks laam teise alla. Sukeldunud laama sügavamale
mandriliseks ja mereliseks. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja keskmine paksus on 40km,põhiline koostis osa on graniit. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest 46. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid ja nende liikumine Laamtektoonika loob aluse vulkanismi,maavärinate,mäetekke jms. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: a) põrkuvad(konvergentsed),kaks laama liiguvad kokku b) lahknevad(divergentsed), ookeani keskahelik c) nihkuvad(transformsed) murrangud Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest
d) harjumine elupaiga tingimustega. 10. Makroevolutsioon tähendab: a) hiidsisalikke, b) uue liigi, c) suure fenotüübilise efektiga mutatsiooni, d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c) kohastumisest, d) konvergentsist. 12. Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised, b) analoogilised, c) konvergentsed, d) võrreldamatud organid. 13. Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid, b) kromosoommutatsioonid, c) genoommutatsioonid, d) regulaatorgeenide mutatsioonid. 14. Massilisi väljasuremisi põhjustas: a) evolutsiooniline regress, b) kiskjate teke, c) suur muutus elukeskkonnas, d) ristumisbarjäär. 15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid, b) indiviidid, c) populatsioonid, d) liigid. 16
rRNA toimib toena ribosoomsetele valkudele Sisaldab palju kaheahelalisi spiraliseerunud lõike (hairpin-struktuurid). Tänu kõrgele ahelasiseste järjestuste komplementaarsusele saavad tekkida aluspaarid. rRNA võib olla katalüütiliselt aktiivne. METABOLISM = KATABOLISMI JA ANABOLISMI INTEGRATSIOON Katabolism: · Degradatiivne (lagundav) · Energiat tootev (ATP, NADH, FADH2) · Rajad on konvergentsed, st koonduvad vähesteks lõppproduktideks . Anabolism: · Sünteesi rajad · Energiat tarbiv · Rajad on divergentsed, st hargnevad paljudeks erinevatekS biomolekulideks. KATABOLISMI 3 ASTET I aste: Suured bio-molekulid lõhutakse monomeerideks e. Ehitusblokkideks. II aste: Ehitusblokid lagundatakse keskseteks ühenditeks: püruvaat, atsetüül- CoA.
tingib tuuma arvatav pöörlemine, kuumenenud kivimmass liigub maakoore suunas, põrkub, liigub tagasi sügavamatesse kihtidesse. Pidev vedela kivimi liikumine tähendab seda, et millalgi pääseb see vedel kivim maapinnale, tekivad ahelikud, vette jõudnud kivim tardub, raskujõu tõttu paneb see massid liikuma Keskahelikest väljub ülikuum vesi. Kuum vesi jahtub kiiresti ja mineraalid settivad musta häguna Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad e. konvergentsed lahknevad e. divergentsed nihkuvad e. transformsed Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest Laamad lahknevad, tekivad ookeani keskahelik ja ookeani põhi. Island lahkneb, sest asub Kesk-Atlandi ahelikul Divergents mandril: tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad vulkaanid ja manner võib lõheneda. Island – saare keskosast läheb läbi lahknemisvöönd, millega kaasnevad suured maavärinad ja aktiivne vulkaanitegevus
49. Mis on homoloogia ja mis on konvergents. Homoloogia tähistab struktuurset sarnasust , vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. Näiteks saba tuli algselt kahele poole vingerdavast kalasabast, ujumiselundist. Konvergentsi suurepäraseks näiteks on lendamine. Erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine. Putukate tiivad on neljajalgsete (sh lindude) tiibade suhtes igatpidi konvergentsed, mitte homoloogilised. 50. Eluslooduse organiseerituse tasemeid (mitte segada nomenklatuuri tasemetega). Isend on eluslooduse algühik, mis võib koosneda lihtsamal juhul ühestainsast rakust. Looduslik valik toimib isendite paljunemise ja suremise kaudu olelusvõistluses. Rakk on terviklik süsteem, mis tuleb iseseisvalt toime oma ainevahetusega ja kasvamisega ning iseenda paljundamisega.Päristuumne rakk koosneb organellidest,
e aferentseid närvijuhte pidi selja ja peaajusse. Seal neid töödeldakse. Ning saadetakse vastuimpulss. NS peamiseks funktsiooniks on välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine. NSi struktuurseks osaks on närvirakk e neuron. Inimesel u 10 triljonit närvirakku. Närviraku peamised ehituslikud osad: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Erinevate närvikiudude erutuse edasijuhtimiskiirus on vahemikus 0,1-10 m sekundis. Närvirakkude vahel võivad olla koonduvad (konvergentsed) ja lahknevad (divergentsed) seosed. Koonduvad- nt ajus teatud tasandil oleva impulsse vastu võtva närviraku seosega suurema hulga vahetult madalamal tasandil olevate rakkudega, milledel saabuvad impulsid koonduvad mainutud neuronile. Lahknevad- nt mingi taseme rakk võib olla seotud paljude rakkudega kõrgemal tasemel, millele ta saadab hulga impulsse harunevaid kiude pidi, olles seega divergentse mõju kandjaks.
Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse
Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse
Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse
annaabi.ee 
