Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal Eesti Aleksandri Põllutöökeskkool, mis toodi Olustverre üle Kõo mõisast. Tänapäeval kannab kool nimetust Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool. Mõisahoones asub kaasajal turismikeskus ja Olustvere muuseum. Mõisahoone säilinud interjööridega esindusruume saab välja üürida aga seminarideks ja konverentsideks, samuti pidulikeks üritusteks. Mõisa peasissekäik mõisa vestibüül Piiritusevabrik ja nuumhärgade tall Kasutatud kirjandus Alo Särg ,,Viljandimaa mõisad ja mõisnikud" Valdo Praust ,,Viljandimaa mõisad" Juhan Maiste ,,101 Eesti mõisa" http://www.mois.ee/vilj/olustvere.shtml
kohesiivsusega, kuid seosed kohesiivsuse ja efektiivsuse vahel on siiski keerulisemad. Rühmatöö vormid Ametlikke rühmi luuakse mitmetel eesmärkidel: ideede genereerimiseks, otsuste tegemiseks, küsimuste aruteluks, läbirääkimisteks ressursside kasutamisel või tagasiside saamiseks. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma (komitee) kui ajutiselt kokkukutsutud töötajate koostöövorm. Kas me nimetame neid koosolekuteks, konverentsideks, töörühmadeks või komiteedeks, erinevates ametlikes rühmades kulub küllalt palju tööaega. Mõned koosolekutega seotud negatiivsed asjaolud on järgmised: usalduse puudumine osalejate vahel hoiab neid tagasi tegelikke arvamusi esitamast; seisukoht, et „koosolek pole päris töö“ ei lase töötajatel koosolekuid tõsiselt võtta (s.t tullakse hiljem, minnakse varem või tegeletakse kõrvaliste asjadega)
annaabi.ee 
