aastate keskpaigas halvas seisus. Maksebilansi defitsiit kahekordistus ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. Hakkasid streigilained ja reziimis endas tekkisid esimesed opositsioonialged. Enne olnud sajaprotsendiline kiriku toetus nõrgenes ning Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged. 1959. Aastal oli Franco vastumeelselt sunnitud heaks kiitma tehnokraatide stabiliseerimisplaani, mis muutis peseeta konventeeritavaks valuutaks. Samuti vähendati eelarvelisi kulutusi ja välisfirmadel lubati Hispaaniasse investeerida. Pärast lühikest tagasilööki kasvas majandus kiiremini kui üheski teises lääneriigis. Kui enne toetus Hispaania majandus ainult põllumajandusele ja oli vaid osaliselt integreeritud Euroopasse, siis 1970ndate alguseks muutus Hispaania osaks industrialiseeritud ja linnastunud lääne tarbimisühiskonnast.
Nii 15 jõutigi küsimuse juurde, millise maa valuutaga tuleks kroon siduda. Saksa mark valiti eeskätt seetõttu, et tegemist oli stabiilse valuutaga, mis omas autoriteeti ka rahvusvahelistel turgudel. Krooni kursiks kehtestati 0,125 Saksa marka ehk 1 Saksa mark võrdsustati 8 Eesti krooniga. Vaatamata sellele, et kroon ei saanud rahvusvahelisel turul täielikult konventeeritavaks, oli ta teiste Euroopa riikide valuutadega võrreldes stabiilne raha ning hakkas lihtsustama majanduse ja väliskaubanduse arengut. Oluline oli tagada, et rahal oleks pärast rahareformi jälle väärtus, mis ka õnnestus ning oma raha kui ühte iseseisvuse sümbolit oli kannatamatult oodatud juba aastaid. 16 3.2. 1992. aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine
annaabi.ee 
