seetõttu kutsutakse seda Haagi reegliteks. IATA (International Air Transport Association) IATA on liiniliiklusega tegelevate lennukompaniide koostööorganisatsioon. IATA ülesandeks on lennupiletite hindade ja veotasude ühtlustamine, ajagraafikute ja lennumarsuutide planeerimine, ühiste veoeeskirjade koostamine ning õhuvedude dokumentide standardiseerimine. Varssavi konventsioon (Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon) - sarnane Montreali konvensiooniga. Varssavi konventsiooni täiendav, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon. Reguleerib lennuvedude seadusandlust. SMGS kokkulepe (rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe) Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe mis on sõlmitud (SRÜ riikide, Baltimaade, Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Hiina, Iraani, Korea, Mongoolia, Poola ja Vietnami) raudteevedusid haldavate organite poolt ja reguleerib kaubavedude korraldamist raudteel
Legaliseeritakse originaali, selle notariaalselt kinnitatud ärakirja, väljavõtet, millel kõik originaalandmed ja pitser. Välisriigi avalik dok tuleb legaliseerida välisministeeriumis või välisesinduses,kus see on välja antud. Apostill on tunnistus, millega kinnitattakse püsivalt dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust, see kinnitattakse püsivalt doki külge. Apostillida tuleb riigis, kus see välja antud. Apostillid atuleb kui kasutada doki ke son ühienud Haagi konvensiooniga. 7. 8. Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine REÕS §2 lg 2Välisriigi õiguse kohaldamisel lähtutakse kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast vastavas riigis. Tähelepanu tuleb pöörata kvalifitseerimisele, sest sellest sõltub õiguse valik, kuna kvalifitseerimine määratleb kohaldatava õiguse, st normi, selleks 2 võimalust: lex fori või lex causae alusel. 9. Kohaldatava õiguse kindlaks määramine lepingus - Kohaldatav õigus on üks osa tahtest,
vältida sõjas t tulenevaid kannatusi ja hävitustöid Kyoto protokoll – 1997.a sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuse vähendada oma saastegaaside õhku paiskamise 1990nda aasta tasemeni. 2009.aastaks oli protokolliga ühinenud 187 riiki, protokoll kehtis 2012nda aastani Genfi konvensioon – sõjaõiguslik dokument, mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. 2009.a oli Genfi konvensiooniga ühinenud 194 riiki. Sõlmiti aastal 1949.a Kübersõja ja infosõja erinevus – kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud. Kübersõda saab seega olla osa ka infosõjast. Infosõja eesmärgiks on vastaspoole psühholoogiline mõjutamine, kübersõja puhul teostatakse aga reaalne kahju vastase infosüsteemile Õiglase ja ebaõiglase sõja erinevus - Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. Nt Eesti Vabadussõda
vältima · Vedaja peab tõestama vastutusest vabanemist. Hagi aegumis tähtaeg. Vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse hagi, üheaastane aegumistähtaeg. Kuid tahtliku üigusvastase tegevuse korral kehtestatakse hagi- kolmeaastane aegumistähtaeg. Eesti riigi sisevedu autokaupade veol toimub võlaõiguseseaduse(VÕS) kaubaveolepingu seaduse alusel. Sisuliselt on see seadus sarnane CMR konvensiooniga. Tähtsamad erinevused on järgmised : · Vedaja vastutuse suurus hilinemise korral on kuni kolmekordne veotasu. · Pretensioonide esitamine varjatud vigastuste korral peab toimuma 7 päeva jooksul. · VÕS-is on peatükk pandiõigus, see tähendab vedajal on õigus kaup enda valdusesse seniks kui talle makstakse veoraha. Kui vedaja poolt määratud tähtajaks veoraha ei tasuta siis on vedajal õigus kaup maha müüa. · VÕS-is on ka kolimisteenuse peatükk . 1
väljendust et kust nad kõik tulid? Valdav enamus tuli USA põhiseaduse esimesest 10st parandusest ja nii nagu need õigused olid aastakümnete jooksul tõlgendatud USA ülemkohtu polt. Ka Prantsuse dekist ka umbes samalajal. 1787nda a põhiseadus, ka need mis olid ülddekis. Huvitav on et 1948ndal aastal 6 kuud enne ÜRO deki, võeti vastu USAs vastu inimõiguste dek mitte segamini ajada inimõiguste konvensiooniga!! Aga peaaegu kõik mis inimõiguste dekis on kirjas on kirjas ka Ameerika omas, mis iseenesest tolajal oli peetud ka mittesiduvaks dokiks, sp et mingit mehhanismi selle tagamiseks polnud, oli üldine moraalne dok. Aga see tuli enne. Veel mõni huvitav märkus ÜRO inimõigustedeki eelnõu valmistamises, ühe ÜRO komisjoni poolt, mille eesimeheks oli Elenord Roosevelt (Franckliny abikaasa) oli mõjukas naisterahvas, kes väsimatult töötas inimõiguste aendamiseks. Ka inimõigustedekil ponud
annaabi.ee 
