Laevastik allub lääne regiooni väeüksuste juhatusele. Hetke seisuga on laevastiku põhiülesanneteks kaitsta Vene Föderatsiooni huve Läänemerel, millega kaasneb oma kaubalaevade kaitsmine ning illegaalsete tegevuste takistamine. Baltimere laevastiku alluvuses on merelbaseeruvad jõud, merelennuvägi, merejalavägi ja rannikukaitse üksused. Merel baseeruvad üksused jagunevad suures joones kaheks: allveelaevadeks ja pealvee laevadeks. Allveelaevu on laevastikul kõigest kolm, mis on konvensionaalsed diiseljõuajamiga allveelaevad, mille ülesandeks on luure ja erioperatsioonid. Pealveelaevu on kokku 53, millest valdav enamus on fregatid ja korvetid, mille ülesanneteks on patrullimine ning õhuseire. Laevastikku kuuluvate 20 miinitraaleriga peaks tagatama kriisiolukorras kiire ja ohutu navigeerimine oma laevastikule. Kriisiolukordade lahendamiseks Läänemerel on laevastikus 2 hävitajat ning 9 dessant alust.
Tragöödia allakäik algab kreeka ratsionaalse filsoofia sünniga, mida kehastab eriti Sokrates. II periood: Nietzsche ise nimetab seda "ennelõunaseks filosoofiaks". Neid teoseid seob võitlus "decadence", "moraali" ja "religiooni" vastu. Nietzschet ajendab võitluses moraali ja traditsioonilise filosoofia vastu kirglik igatsus tõepärasuse järele. Moraal on suhteline, moraali otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised. Voorused on konvensionaalsed eelarvamused. Tegelikult on inimese juures suunatud kõik suuremale naudingule. Kaastunne on vaid enesekaitse, ligimesearmastus enesearmastus. III periood: Õhtumaise kultuuri diagnoosiks annab Nietzsche: nihilism. "Radikaalne väärtuse, mõtte ja soovide eitamine." Ülimad väärtused on nõrga kristliku mõtte ja filosoofia valede hooned, mis kokkuvarisevad. Nietzsche teraapia seisneb "võimu tahte" kuulutamises. Võimutahte kandjaks on "Üliinimene". "Übermensch".
Tava Õigus Moraal Korporatiivsed normid Õigus on siis vaid üks normatiivse reguleerimise.. Ei maksa alahinnata teiste sotisaalsete normatiivide mõju. Kas õigusnorm on kõige õigem korrareegel inimestevaheliste suhete korrastamiseks? Kõik sotisaalsed normid on konvensionaalsed, nende käitumise sisu on inimkoosluste poolt kokku lepitud. Kokkuleppe ulatus on aga erinev, aga see ei muuda kokkuleppelisust. Õigus pole kuskilt väljaspoolt peale surutud, see on kokkulepe! Õiguse eelajalugu e arhailine õigus (enamasti toimus tavaõigus) ja õiguse (tõeliseks) ajalooks. Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek. Ius nonscriptun vs ius scriptum, kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima.