Rakvere ordulinnus
Tööd
kulmineerusid 16. sajandi esimesel poolel, mil lõunatiiva rajamisega üheaegselt
ühtlustati ka teiste tiibade kõrgusi. Seejuures on kogu lõunasein koos kahe
flankeeriva nurgatorniga ning idaväravakompleksiga rajatud üheaegselt.
Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvadele määratud
laskeavadega (neist edelatornis üks ümmargune). Viimati nimetatud torni
ehitamise ajal sai lõpliku kõrguse ka eeshoovi läänesein. Alles nüüd omandas
pealinnus konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi
ümbritsev ristikäik, mis vähemalt esimesel korrusel oli võlvitud. Sissepääsu
linnusesse moodustasid kaks teineteisele järgnevat idaväravat, millest välimine
oli varustatud tõstesilla ja nn. hundiauguga, sisemine langevõrega. Vahetult
väravaehitisega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel asus
kamina ja hüpokaustahjuga vahiruum (mõlemad 15. sajandi lõpust - 16. sajandi
algusest.
annaabi.ee 
