ruttu seda vastupidavat ja tulekindlat materjali oma katustel kasutama. See juhtus umbes aastal 1000 e.m.a., ilmselt esmalt Hiinas aga peaaegu samal ajal ka vanas Kreekas ja etruskide kultuuris, praeguses Itaalias. Siiski läks enam kui 2000 aastat, enne kui katusekive hakati kasutama Põhjamaades, esmalt kirikute, kloostrite ja konvendihoonete juures. Keskajal kasutati katusekive peamiselt linnas. Katusekivide peamine eelis on, et vihmavesi voolab katuselt maha, kuid katusealune saab siiski vabalt hingata ja ventileerida. Ammustel aegadel oli sellest abi näiteks ahju- ja küünlasuitsu toast eemaldamisel. 1.5 Ratsionaalsed eelised Katusekivide paigaldamine on loogiline tegevus. Seepärast on katusekivid enam-vähem sarnased, isegi kui varasematel aegadel
Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Kuressaare Piiskopilinnus tänapäeval Ajalugu Kuressaare Piiskopilinnus püstitati Saare-Lääne piiskopi initsiatiivil, kusjuures ehitamine kestis 14. sajandi teisest poolest kuni 15. sajandi alguseni. Linnus kuulub oma tüübilt konvendihoonete hulka, mis arenes välja kastellikujulisest linnusest ning oli domineerivaks ehitustüübiks Eesti ja Läti aladel 14. sajandil. Konvendihoone tüüpi linnused esinesid aladel, mis kuulusid saksa ordule või olid selle otsese mõju all(Preisis ja Liivimaal). Konvendihoone tekkimisel etendas olulist tühtsust Saksa ordu sisestruktuur. Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga aastail 1343-1345
Edasi alustati kaitsetorni ehitusega, seejärel konvendihoone (Kesküla,2015). Kuressaare linnus-kindluse ajalugu on jagatav vähemalt neljaks suureks perioodiks, mida rahvapäraselt kutsutakse kunagiste omanike järgi: piiskoppide aeg, Taani aeg, Rootsi aeg ja Vene aeg (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559) Kuressaare linnus püstitati Saare-Lääne piiskopi initsiatiivil. Linnus kuulub oma tüübilt konvendihoonete hulka ja neid hakati Eesti aladele ehitama XIV sajandil. Orduvennad vajasid ühiseluks suuri ühisruume, milledest tähtsamad olid kirk või kabel, koosolekute saal (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium) ja magamisruum (dormitoorium). Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga (1343-1345). Linnus ehitati piiskopile kuulunud maa-alale. Kuna vanemad kaitseehitised ei pakkunud enam kuigi tõhusat kaitset. Tuli
annaabi.ee 
