Tiik-elektrijaam Päikesetiik kujutab endast madalat (tavaliselt sügavusega ligikaudu 3 m) veega täidetud basseini, mille põhjakihi vee tihedus on mingi soola lahustamise teel muudetud suuremaks kui ülemiste kihtide oma. Pinnakihi läbipaistvuse ja põhja tumeda pinnakatte tõttu neeldub päikesekiirgus vee põhjakihis, mistõttu selle temperatuur tõuseb väärtuseni 90 oC või isegi kõrgemale, pinnakihi temperatuur jääb aga tavaliselt tasemele ligikaudu 30 oC. Konvektiivset soojusülekannet põhjakihist pinnakihti takistab põhjakihi suurem tihedus. Kuumenenud soolalahust saab kasutada madala keemistäpiga soojuskandja aurustamiseks, kusjuures aur suunatakse sellekohase eriehitusega auruturbiini (joonis 3) Tiik-elektrijaam 1 päikesekiirgus 2 päikesetiik 3 lainetusvastane võrk 4 vee lahja pinnakiht 5 vee keskkiht 6 vee suure soolsusega põhjakiht 7 kuum soolalahus Joonis 3. 8 aurusti 9 madala keemistäpiga vedeliku aur
on paigutatud termomeeter (termopaar). Selline kera summeerib õhu temperatuuri ja ümbritseva keskkonna ning keravahelise konvektiivse ja kiirgussoojuse. Need komponendid võetakse kokku keskmiseks kiirgustemperatuuriks ki, K valemiga [6] ki = 4 mk 4 + cv 0 ,5 (mk - kk ) , (1.1) kus mk on musta kera sisetemperatuur, K, kk ümbritseva õhu temperatuur, K, v õhu liikumiskiirus, m/s, c konvektiivset ja kiirgussoojusülekannet arvestav tegur, c=0,247·109. 2,0 Rõivaste soojuspidavusaste 1 1,5 3 2 1,0 0,5
Soojuskadu ... 9 ... SOOJUS liigub suurema energiaga alalt madalama energiaga ala suunas. Soojus liigub keskkonna ja ehitise vahel Soojusülekandena Kiirgusena Konvektsiooni / infiltratsiooni mõjul Kantakse hoonest välja näiteks ka heitveega Temperatuuri erinevustega koos tekib õhumasside liikumine ehk konvektsioon. Tuul kiirendab soojuse konvektiivset liikumist. Näide elust: soojustuse taha vastu seina ehitaja poolt jäetud tühemik (terve maja kõrguses) "alati oleme nii teinud, sest ega seal õhk ju ei liigu kui me vahed ülalt ja alt vuugivahuga sulgeme" ! 10 5 ... SOOJUS EHITISES Kütmisega tekitatav soojus
higistama kuna see desoojenteerib organismi. Soojusliku mugavust nim tihtipeale soojuslikuks või termiliseks sisekliimaks. Seda mõjutab: 7 - inimene ise(vanus, aine vahetus,riietus) - inimese ja ümbritseva keskkonna vaheline soojus lävi. Kiirguslikku soojusvahetust mõjutab ümbritsevate pindade temp. Mida madalam on temp seda suurem on temp vahe. Konvektiivset soojus ülekannet mõjutab ümbritsev õhu temp. ja õhu liikumise kiirus. Aurustumist mõjutab õhu niiskus. Mida väiksem on suhteline niiskus seda rohkem eraldub soojust ja vastupidi. Kui 20 0 C juures suhteline niiskus on suur siis tuntakse ennast mugavalt. Inimese soojust eritust iseloomustab graafik(lk 4 joonis 22). Soojus hulk mis inimene annab: Qt = Qk + Qkiirg (W ) - tajutav soojus. Soojus hulk mis antakse aurustamise teel Qv - varjatud soojus. Qkogu = Qi + Qv Qi = Qv
Auru temperatuuri muutuse kiirus ja ulatus katla aurukoormuse kõikumisel on põhiliselt määratud auruülekuumendi staatilise karakteristikuga. Konvektiivse ja radiatsioonülekuumendi staatilised karakteristikud on erinevad. Konvektiivse ülekuumendi soojusvastuvõtt, aga järelikult ka auru temperatuur temast väljumisel suurenevad katla koormuse tõusul. See on tingitud gaaside mahu ja kiiruse suurenemisest katla koormuse kasvades, kuna need faktorid intensiivistavad konvektiivset soojusülekannet. 66 Katla koormuse tõusul suureneb gaaside temperatuur koldest väljumisel, seetõttu soojushulk koldest lahkuvate gaasidega suureneb. Koldes asuvate radiatsioonülekuumendite erisoojusvastuvõtt langeb, kuna üldine soojuseraldumine koldes vastab koormuse suurenemisele. Seega radiatsioonülekuumendi
annaabi.ee 
