Termodünaamika-Soojusõpetuse osa, milles ei eeldata,et kehad koosnevad osakestest. Leitakse seosed kehi iseloomustavate füüsikaliste suuruste(sh. olekuparameetrite)vahel. Mida kõrgem on temp., seda suurem on energia. Keha siseenergia muutumine : 1)Soojusüleminek(konveksioon, soojusjuhtivus, soojuskiirgus):2)Mehaaniline töö. Siseenergia kandub üle kõrgema temp. kehalt madalamale, kuni saabub soojuslik tasakaal. Termodünaamika 1.seadus. (Energia jäävuse seadus rakendatuna soojusnähtustel).Gaas: Gaasile antud soojushulga arvelt muutub gaasi siseenergia ja gaas teeb tööd. Ideaalse gaasi töö A.(Välisjõudude töö A on võrdeline ja vastupidine).Paisumisel on gaasi töö positiivne.(Välisjõudude töö neg.) Kokkusurumisel on gaasi töö neg
30% +26. · Märja termomeetri temp tm- kasut suhtelise niiskuse määramiseks psühromeetri abil. Selle abil saab määrata ülejäänud parameetrid. · Radiatsioon temperatuur e kiirgustemp tr=t1A1+t2+A2+....+An/A1+A2+An [0c] · Oparatiiv temp top-operatiiv temp arvestab inimese soojuslevi nii kiirguse kui ka konveksiooni teel. Kuna soojus eraldub konveksiooni ja kiirguse teel. Tuloeb arvestada kiirgus temp kui ka konveksioon temperatuuri. Top=tõ+tr/2. · Põranda kütte temp Põranda soojust mõjutab ka põranda materjali. · Õhuliikumine Talvel on norm 0,15..0,2, suvel 0,25...0,3m/sek Õhu niiskus- Eestis on õhu niiskus uhteliselt suur. Suvel on niiskus kõrge ka ruumides. Talvel madalam ja eriti kui on hea ventilisatsioon. Normiks on 40..60%. eestis on 70% keskmine. Madal suhteline niiskus soodustab limaskestade kuivamist
annaabi.ee 
