lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel; nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid: graniidid, gneissid, kildad. Maastikuliselt jaguneb maakond neljaks: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne- Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Maakonna läbib Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti vesikondi eraldav veelahe. Siit saavad alguse Soome lahte voolavad Keila (koos lisajõe Atlaga) ja Vääna jõgi. Maakonna läänepoolseid alasid läbivad tiheda võrguna Kasari lisajõed: Teenuse, Konuvere ehk Vigala, Päärdu ehk Velise, Nurtu ja Enge. Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik, kus kõrgusvahed ületavad harva 10 meetrit. MAJANDUS Rapla on tüüpiline põllumajanduslik maakond, kus üle 60% inimestest elab maal ja ka linnaelanikud on maaga tihedais sidemeis. Maakonna töötajatest on 43% tegev põllumajanduses, 16% tööstuses
Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga. Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". 13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738. Rapla hoogsam kasv algas alles 19
88 Pärnu madalik * Loobu j. 89 Võrtsjärve madalik * Valgejõgi 90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j. Rahvuspargid: * Pärnu j. 100Lahemaa * Navesti j.
sünnimaa/omanik FEE Heiki Vatsel I 2001/M/EHS/Favoritas//EST/OÜ 4 70,78 4 44,58 SK Rafter Bestamer Andrus Kallaste OPAAL2000/T/Tori/Omer/Bellekt/ II 4 68,51 4 49,10 SK THK EST/OÜ Konuvere Tall Ebbe-Liisa PÄRN1998/T/Tori/Premium/Delfii III Sõnajalg 0 71,66 4 55,64 n/EST/K.Ige Saaremaa RSK EX CALIBUR Andres Udeküll IV 2001/T/Holst/Exorbital//GER/T.Or 4 78,47 8 59,97 RSK Parkuur over
Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald Kongla linnamägi - Viru-Nigula vald Kuigatsi linnamägi Kullamaa linnus ehk Rohumägi – Lääne maakond Kureküla linnamägi – Põlva maakond Räpina vald Kurese ringvall-linnus - Pärnu maakond Kurista linnamägi Kuusalu linnamägi ehk Kuusalu Pajulinn – Harju maakond Kuusalu vald Koila linnamägi Konuvere linnus – Rapla maakond Märjamaa vald Kärla Lihulinn ehk Kärla linnus – Saare maakond Kärla vald Kõrista linnamägi - Põlva maakond Leole linnus – Sakala Lihnutsi kants – Lihula Lihula linnus Lihulinna maalinn Lindanisa linnus Linnuse maalinn – Lääne maakond – Hanila vald – Linnuse küla Lipa linnus – Rapla maakond Lohu II linnus Lohu Jaanilinn Luhte linnamägi Lõhavere linnamägi Lõimemägi linnamägi – Pärnumaa Lähte Palalinn Lääniste linnamägi
921 UELN 24 669 T tel.53421526 28.12.2007 233402000751806 1997 raudjas Esta Aedma 20.08.2011 160 187 21.5 HALIS 348 T liin ( TA I ) KONUVERE ALBION TA TALL ALGUS peatõuraamat Konuvere 13 627 T 13 373 T
annaabi.ee 
