2.)Pehmete lokkide meetod - papiljotid Kasutades pehmeid lokirulle, annab see juustele pehme, loomuliku loki. Ilma murtud otsteta. Lokirullid keeratakse võimalikult palju peanaha ligi ja kinnitamiseks keeratakse rullid rõngasse. Esimesed kolm rida alustatakse rullide keeramist lauba juurest horisontaalselt ning sama skeemi järgi keeratakse alumised juuksed – kuklaluu piirini kolm rida. Järgmisena keeratakse rullid kaelast kuklani pärja kontuurina, et oleks teisi rulle lihtsam keerata. Tere töö näeb lõpuks välja nii, nagu oleks ümber pea pärg moodustatud. Kui terve pea on keeratud rullidesse, siis jätkub tavapärane keemilise loki tegemise protsess. 3.)Spiraallokid papiljottidel, poolpikkadele juustele. Rullide keeramist alustatakse kuklaluu piirkonnast. Vertikaalsete lahkudena eraldatud õhukesed juuksesalgud keeratakse ümber papiljoti suunaga alt üles.
Kui = 90o, on . zc = z12 + z22 Kui teoreetilise lähtetasandratta otslõige laotada tasandile, tekib teoreetiline otslähtekontuur. Laotada võib tasandratta välis-, kesk- või siseotslõiget. Sirghammasrataste standardlähtekontuuriks on välisotslõike laotus. Ringhammaste standardlähtekontuuriks on võetud nn. kesknormaallähtekontuur. Viimast võib käsditleda niisuguse tingliku hammaslati kontuurina, mille hammaste profiil ja kõrgusmõõtmed on identsed teoreetilise lähtetasandratta profiili ja mõõtmetega kesknormaallõikes, kuid hammaste samm ja paksus võrduvad teoreetilise lähtetasandratta keskotslõike omadega, mis korrutatud hamba keskkaldenurga cos-ga vaadeldavasse otslõikesse kuuluvas punktis. Joonisel 10 on toodud ringhammastega teoreetilise lähtetasandratta elemendid ja parameetrid: A-A ratta lõige jaotustasandiga; B-B hamba normaallõige;
Häälestamisel mooduloptimumile peab a1 = 2,25 ja a2 = 6. Sümmeetriline optimum on võimalik 161 kui a1 = 2 ja a2 = 4. Tavaliselt on sellise regulaatori rakendamine ja häälestamine küllaltki keerukas kuna standardhäälestamiseks tuleb süsteem jagada mitmeks kontuuriks (tavaliselt voolu ja kiiruse kontuuriks). Asendi ja kiiruse juhtimine. Juhtimissüsteemi suure toimekiiruse ja täpsuse saavutamiseks kasutatakse sisemise kontuurina kiiruse kontuuri. Kahekontuurilise positsioneeriva elektriajami skeem on joonisel 4.12. Sellise süsteemi korral juhib sisemine kontuur mootori kiirust, välimine aga koormuse (töömasina) asendit. Väline asendi etteandesuurus * on juhtimissüsteemi poolt kasutatavaks seademuutujaks. Asendi seadesuuruse * ja tegeliku väärtuse erinevus antakse asendiregulaatori sisendisse, mille väljund on mootori kiiruse seadesuuruseks. Kiiruse seadesuurust ja tegelikku väärtust
annaabi.ee 
