sellest lahutada 21. Leppemärgid. On kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised millede abile näidatakse objektide e. Situatsiooni asukoht. Situatsioon – kõik mis asub maapinnal, tee, küla, kõlvik. Kõlvik – maatükk mis erineb temaga kõrvalolevast looduslike tingimuste või kasutusala poolest. Leppemärgid jagunevad: mõõtkavalised e kontuurilised – kontuuri vähendatakse vastavalt plaani mõõtkavale. Pinnaobjektid. Mõõtkavatud e sümboolsed – ei ole mõõtkavaga kooskõlas. Punktmärgid. Poolmõõtkavalised e joonleppmärgid – joonobjekt, tee, kraav. Pikkus vastab laius ei vasta. 22. Joonte mõõtmine lindiga. Joont tähistavad maastikul otspunktid, selleks võivad olla puidust maavaiud. Lindid on teras ja fiiberlindid. Maamõõtmisel kasutatakse 20-100m pikkuseid.
1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.). b) Astaatiline (Nendel süsteemidel staatiline viga puudub ja süsteem taastab endise parameetri täpselt.) 3) Jaotatakse kontuuride arvu järgi a) Ühe kontuurilised süsteemid (ainult peatagasisidega) b) Mitme kontuurilised süsteemid. (siin on juba sisse viidud kohalik tagasiside ja neid võib ka rohkem kui üks olla) 4) Reguleerimisparameetrite arvu järgi a) Ühe parameetrilised b) Mitme parameetrilised 1) Mittesidestatud (Sel juhul regulaatorid ei ole omavahel sidestatud ja töötavad sõltumatult. Seos on ainult objekti kaudu.). 2) Sidestatud süsteemid
1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.). b) Astaatiline (Nendel süsteemidel staatiline viga puudub ja süsteem taastab endise parameetri täpselt.) 3) Jaotatakse kontuuride arvu järgi a) Ühe kontuurilised süsteemid (ainult peatagasisidega) b) Mitme kontuurilised süsteemid. (siin on juba sisse viidud kohalik tagasiside ja neid võib ka rohkem kui üks olla) 4) Reguleerimisparameetrite arvu järgi a) Ühe parameetrilised b) Mitme parameetrilised 1) Mittesidestatud (Sel juhul regulaatorid ei ole omavahel sidestatud ja töötavad sõltumatult. Seos on ainult objekti kaudu.). 2) Sidestatud süsteemid
1): 2) mõõtkavatud leppemärgid, mil- 1) sinine vesi, märgalad; lega kujutatakse niisuguseid objekte 2) valge või kollane lage, haritav ja reljeefidetaile, mida ei ole võimalik maa; väljendada kaardi mõõtkavas nende 3) roheline mets, nähtavust piirava väikeste mõõtmete tõttu, kuid millel taimestikuga alad; on maastikul selge orientiiri tähtsus; 4) pruun reljeef, teed; 3) pindleppemärgid (kontuurilised 5) must ja punane enamik inimtege- leppemärgid, mõõtkavalised leppe- vusega seotud objekte. 128 Topograafia Reljeef Maa pinnamoodi ehk reljeefi kujuta- takse kaardil samakõrgusjoonte ehk suhteline kõrgus horisontaalidega. Horisontaalidele li- satakse kõrgusarvud, mis näitavad
annaabi.ee 
