Uurisin kahte erinevat proovi, milelst üks sisaldas lipiide ja teine mitte. (samad proovid, mida kasutan hiljem ka akroleiintestis) 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Proov nr 1. Jättis paberile rasvapleki sam al ajal kui 2.proovist tekkinud proov oli läbipaistev. Seega teginjärelduse, et lipiide sisaldub 1. proovis. Õppejõuga kontsulteerides selgus aga, et tegelikult peaks lipiide sisaldama 2. mitte 1. proov. Kuna proove võeti katseklaasi sama spaatli erinevate otstega, siis ilmselt oli keegi spaatli otsad segamini ajanud ja proovi rikkunud. 2.Emulsioonitest Valasin kahte kuiva katseklaasi 2ml 96% etanooli ja lisasin 2 ml kahte erinevat lahust, millest üks sisaldas lipiide ja teine mitte. Loksutasin mõlemat katseklaasi hoolikalt. Seejärel lisasin 4ml destilleeritud vett. 1. Proovi sisaldanud lahus muutus häguseks
Uurisin kahte erinevat proovi, milelst üks sisaldas lipiide ja teine mitte. (samad proovid, mida kasutan hiljem ka akroleiintestis) 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Proov nr 1. Jättis paberile rasvapleki samal ajal kui 2.proovist tekkinud proov oli läbipaistev. Seega teginjärelduse, et lipiide sisaldub 1. proovis. Õppejõuga kontsulteerides selgus aga, et tegelikult peaks lipiide sisaldama 2. mitte 1. proov. Kuna proove võeti katseklaasi sama spaatli erinevate otstega, siis ilmselt oli keegi spaatli otsad segamini ajanud ja proovi rikkunud. 2.Emulsioonitest Valasin kahte kuiva katseklaasi 2 ml kahte erinevat lahust, millest üks sisaldas lipiide ja teine mitte. Loksutasin mõlemat katseklaasi hoolikalt. Seejärel lisasin 4ml destilleeritud vett. 1. Proovi sisaldanud lahus muutus häguseks, teine mitte
14. turismi 15. metsanduse 16. keskkonna Valitsusjuhte on läbi aja nim järgmiselt: a) vezir-i azam (kuni 18 saj) b) sadrazam (TV ajani) c) bas,vekil (al 1923) d) bas,badan (al 1945) e) bas,vekil (al 1952) f) bas,bakan (60ndatest kuni tänaseni) Õigussüsteem An. seld riigis kehtis nii stepiõigus kui ka islami õigus. Stepiõigust nim töre. Töre ülemtõlgendajaks oli sultan. Töre ei esinenud kirjalikul kujul. Törest tulenevad robleemid lahendas sultan diivaniga kontsulteerides. Islami õigusesse puutuvaid küsimusi arutas sultan Konya Kaadiga, kes oli sultani ja vesiiri järel tähtsuselt kolmas isik. Stepiõigusesse ja islami õigusesse puutuvaid küsimusi arutati diivanis esmaspäeviti ja neljapäeviti. Osmanite õigussüsteem: Nende varasem õigussüsteem põhines islami õigusele ja konvensionaalsele õigusele. Kons.õ jagunes: admininstartiiv õ eraõ Hilisemal ajal koondati 1876 aasta põhiseadusesse. Islami õigus põhines šariaadi normidel