Haldusprotsessi konspekt 2013 II osa
Lepingu olemuse määravad kindlaks tema pooled ja
objekt. Haldusleping on võimalik vaid vähemalt ühe avaliku võimu kandja osalemisel
(institutsionaalne aspekt). Lisaks eeldab haldusleping, et temaga reguleeritaks küsimusi,
milles eraisikud tsiviilkäibes ei saa kokku leppida leping peab tekitama, muutma või
lõpetama avalik-õiguslikke suhteid (vrd HKMS § 4 lg 1; HMS § 95 ls 1).
Selline haldusleping oli nt Vabariigi Valitsuse ja AS Eesti Telefoni vaheline 1992. a kontsessioonileping, millega
valitsus lubas teistele ettevõtetele fikseeritud telefoniteenuste turul mitte tegevusluba anda. Halduslepingud on ka
lepingud EL struktuuritoetuste maksmisel, lepingud riigieelarvest toetuste saamiseks jne. 21
c) Avalike ülesannete delegeerimise lepingud on üldjuhul avalik-õiguslikud, sest nad
määravad kindlaks ka avaliku teenuse kasutamise tingimused. Kui aga teenust võiks ka riik
või omavalitsus ise osutada eraõiguslikus vormis ja samal ajal delegeerimisleping ei mõjuta