Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Kuid Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas
Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12
9.5. Lõpetamata ehitus 0 kr 9.6. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 9. 0 kr 0 kr 10. Immateriaalne põhivara Page 1 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS 10.1. Asutamisväljaminekud 0 kr 10.2. Arenguväljaminekud 10.3. Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid jne. 10.4. Firmaväärtus 10.5. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 10. 0 kr Põhivara KOKKU 0 kr AK T I VA K O K K U 0 kr 0 kr PAS S I VA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 0 kr 11.2
4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest. 5. Ettemaksed materiaalse põhivara eest. Siin näidatakse põhivara hankijatele tehtud ettemaksed. 10. Immmateriaalne põhivara esitatakse kolmel kirjel. a. Arenguväljaminekud b. Ostetud kontsessioonid,patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. c. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara näidatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas. Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus kujuneb vara ostuhinnast ja vara kasutuselevõtmisega seotud otsestest kuludest. Tarkvara ostu puhul lisanduvad ostuhinnale näiteks
kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodil valmistatud toodet. Patendiõiguste üleminek ja õiguste kaitse toimub sarnaselt autoriõigusele, millele on eespool viidatud. 4. TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE 01. jaanuar 1995 kehtib Eestis Raamatupidamise seadus, mille kohaselt ettevõtte varad koosnevad käibevaradest ja põhivaradest. Põhivarad on materiaalsed ja immateriaalsed. Immateriaalsed põhivarad on kaubamärgid, kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsensid, firma väärtus (goodwill) ning kapitaliseeritud asutamise ja arengu väljaminekud. Termin tööstusomand pärineb prantsuse tsiviilõigusest. Selle alla kuuluvad leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisain, kauba- ja teenindusmärgid, firmanimed, viited päritolule või päritolu kohale, samuti kõlvatu konkurentsi tõkestamine. Maailma vanim kokkulepe tööstusomandi kaitse alal sõlmiti 20.03.1883. Teksti on muudetud mitu korda, viimati täiendati 28.09
Rahulepingu alusel asus Venemaalt Eestisse elama 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 tuhat eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste ümberasumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust. Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping
34.kes olid Eesti poolel Sõjaliste tagatiste komisjoni liikmed? V:kindral J. Soots ja A. Piip 35.Kes oli N.-Vene komisjoni esimees ? V:komissar A.Pulin 36.Mis kujunes Eesti riigi piiriks kokkuvõttes? V:Eesti vägede seisukohad sõja lõpul. 37.Mis kujunes läbirääkimiste peamiseks teemaks? V:majanduslikud küsimused-endise vene riigi pärandi jaotamine vastaspoolte vahel, Eestist evakueeritud varade tagasitoomine, diplomaatiline ja majanduslik läbikäimine kahe riigi vahel, mitmesugused kontsessioonid. 38.Kes kuulusid majanduslike küsimuste komisjoni Eesti poolelt? V:J.Poska A. Piip ja eksperdid A.Oinas ja K.Ipsberg. 39.Mis tekitas rahulepingu ajal pikemaid sõnavõtte? V:Vene kullareservi jaotamine 40.Mis lepiti kokku sõjakahjude ja sõjakulude osas? V: mõlemad pooled loobusid nende täitmisest. 41. Millised olid J. Poska sõnad rahu saavutamise puhul? V:"Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema ajaloos viimase 700 aasta kestel,
asuda. Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis likvideeritiLoodearmee). Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgasVoronezisse evakueeritud Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust. Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Rahvusvahelised suhted[ Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osakud, võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku · Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku · Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses) Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku · Põhivara kokku · Aktiva kokku · PASSIVA (kohustused ja omakapital) · KOHUSTUSED · LÜHIAJALISED KOHUSTUSED · Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku
Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Kuid Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad
* Oodatav tuluperiood on limiteeritud kas kasutusaja või lepinguga * Immateriaalne põhivara omab sageli väärtust vaid antud ettevõttele IAS 38 § 21 Immateriaalne vara võetakse arvele siis ja ainult siis, kui: * on tõenäoline, et ettevõte saab eeldatavalt sellest varast tulevast majanduslikku kasu ja *vara maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Immateriaalse põhivara liigid Immateriaalse põhivaraobjektid on: * patendid, * litsentsid, * kontsessioonid, * autoriõigused, * brändid, * kaubamärgid, * frantsiisid, * firmaväärtus (goodwill), * arendusväljaminekud jne Patent patendiomaniku ainuõigus leiutisele, toote tootmisele jne. Litsents kasutus-, tegevus-, sisse- või väljaveoluba. Kontsessioon luba, õigus kasutada riigile kuuluvaid loodusvarasid või täita kokkulepitud tingimustel mingisuguseid riiklike tellimusi. Autoriõigus ainuõigus kasutada ja lubada kasutada oma kirjandus-, kunsti-
hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), arenguväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), ostetud kontsessioonid (amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), fransiisid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), patendid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), litsentsid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), kaubamärgid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul), firmaväärtus (ingl. k. goodwill) (amortiseeritakse kuni 5a jooksul). 3 Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt.
2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping), asjaõiguslik leping (kinnisomandi üleandmine), perekonnaõiguslik leping (abieluvaraleping), äriühingu asutamisleping;
4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest. 5. Ettemaksed materiaalse põhivara eest. Siin näidatakse põhivara hankijatele tehtud ettemaksed. 10. Immmateriaalne põhivara esitatakse kolmel kirjel. a. Arenguväljaminekud b. Ostetud kontsessioonid,patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. c. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara näidatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas. Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus kujuneb vara ostuhinnast ja vara kasutuselevõtmisega seotud otsestest kuludest. Tarkvara ostu
tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil; materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab tavapärase äritegevuse käigus, näiteks masinad, seadmed, hooned; immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata tootmistegevuses aga milleta ettevõtte ei saa osaleda äritegevuses, näiteks litsentsid(tegevusload), kaubamärgid, kontsessioonid (luba kasutada midagi). Olulisem kriteerium vara liigitamisel põhivaraks on kasutusiga - üldreeglina üks aasta. Põhivara on vara, mida kasutatakse ettevõttes pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Teiseks lähtekohaks on vara soetusmaksumus. Ettevõte määrab raamatupidamise sise-eeskirjades piirmaksumuse, millest alates hakkab vara arvestama põhivarana. Alampiiri määramisel on ettevõttel vabad käed. Materiaalse
tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil; materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab tavapärase äritegevuse käigus, näiteks masinad, seadmed, hooned; immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata tootmistegevuses aga milleta ettevõtte ei saa osaleda äritegevuses, näiteks litsentsid(tegevusload), kaubamärgid, kontsessioonid (luba kasutada midagi). Olulisem kriteerium vara liigitamisel põhivaraks on kasutusiga - üldreeglina üks aasta. Põhivara on vara, mida kasutatakse ettevõttes pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Teiseks lähtekohaks on vara soetusmaksumus. Ettevõte määrab raamatupidamise sise-eeskirjades piirmaksumuse, millest alates hakkab vara arvestama põhivarana. Alampiiri määramisel on ettevõttel vabad käed.
31. XII 1919 – vaherahuleppe allkirjastamine (kehtima hakkas 3. I 1930 kell 10:30) Jaanuari teemad: evakueeritud varad, Venemaa välisvõlad, Eesti osa Venemaa kullast 15. I 1920 – IV Balti riikide konverents (Helsingis) 2. II 1920 – Tartu rahulepingu allkirjastamine (kell 00:45) 15 miljonit kuldrubla raamatukogude, arhiivide jm tagastamine eestlaste hoiuste ja väärtpaberite kompenseerimine Narva jõe hüdroenergia optandid kontsessioonid Eesti ja Rahvasteliit IX 1920 – esimene katse saada RL liikmeks; Eesti poolt olid Poola, Portugal, Pärsia, Paraguai, Argentina, Columbia 26. I 1921 – Entente’i ülemnõukogu otsus tunnustada Eestit de jure Suvi 1921 – Eesti saab Rahvasteliidu liikmeks 1922 – USA tunnustus Eesti-Läti piiriküsimus Konflikti algus ulatub 1917. aastasse ja on seotud Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti osa ühendamisega. Kogu piiri ulatuses oli vaidlusaluseks 28 valda,
Muud aktsiad, osakud ja võlatähed Eelmiste perioodide jaotamata kasum Mitmesugused pikaajalised nõuded Aruandeaasta kasum “-”Omaaktsiad Materiaalne põhivara Soetusmaksumuses Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Soetusmaksumuses “-” Akumuleeritud põhivara kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms. Firmaväärtus (goodwill) 40 41 8.5. Kasumiaruanne KASUMIARUANNE Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). K AS U M IAR U AN D E VALE M TULU – KULU = KASUM
Muud aktsiad, osakud ja võlatähed Reservid Mitmesugused pikaajalised nõuded Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum Materiaalne põhivara "-"Omaaktsiad Soetusmaksumuses Maa ja ehitised Soetusmaksumuses Masinad ja seadmed "-" Akumuleeritud põhivara kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms. Firmaväärtus (goodwill) 24 8.5. Kasumiaruanne KASUMIARUANNE Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). KASUMIARUANDE VALEM TULU KULU = KASUM AMORTISATSIOON EHK KULUM Põhivara maksumuse järk-järguline kuludesse kandmine.
Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis likvideeriti Loodearmee). Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Voronežisse evakueeritud Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust. Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid Idapiir: piiri muutmise vajadus (Setumaa ja Narva), piiriprobleem Tartu rahukonverentsil. Tartu rahulepinguga arvati Eesti koosseisu Narva koos Jaanilinnaga, kolm Narva idakaldal asuvat valda ja Pihkva kubermangu neli valda.
annaabi.ee 
