andes. Absoluutselt ei meeldinud Itaalia muusika. 1830a valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 17a anti talle noorte heliloojate ihaldatuim Rooma preemia, mis kindlustas 5ks a, millest 2esimest veetis Roomas, aasta pärast Pariisi naasmist abielluski Smithsoniga ja 9 a tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Järgmised 20 a veetis oma suurema aja kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal. Kodumaal tema teoseid väga hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid ta teosed paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses, suri ta ainus poeg-elu mõte kadus. Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule. Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest
tema surm 1854.a. Peale abiellumist tegutses Berlioz 9 aastat helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Uudse helikeele tõttu ei olnud ta oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina. Ta ei saanud loodetud tööd Pariisi konservatooriumi õppejõuna vaid pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga. Elatusraha tuli juurde teenida muusika- ajakirjanikuna. Teda tunnustati Pariisis rohkem kriitiku kui heliloojana. Järgmised 20 a veetis ta suurema osa oma ajast kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal, kus ta dirigeeris oma heliteoseid, mis tõid ajutist kunstilist ja rahalist edu. 1847.a.Venemaa reisil osutasid publik ja heliloojad talle sügavat lugupidamist. 1869 külastas ta ka teistkordselt Venemaad, kus Vene Muusikaühing Peterburis valis ta oma auliikmeks. Berlioz abiellus veel teistkordselt, kuid kaotas peagi surma läbi ka teise elukaaslase. Traagiliseimaks sündmuseks oli ainsa poja hukkumine meresõidul. Poja surmaga kadus
Tuntuimad klaveritsüklid: "Liblikad", "Lastestseenid", "Karneval". HECTOR BERLIOZ (1803-1869) 19. sajandi tähtsaim prantsuse helilooja. Isa oli arst. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu. Isa soovil läks ta aga meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. Ta oli suur ooperihuviline. 1830. aastal valmis suurteos "Fantastiline sümfoonia". Tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Hiljem veetis oma suurema aja kontsertturneedel välismaal (Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal). Kodumaal tema teoseid hästi vastu ei võetud. Välismaal seevastu hinnati tema teoseid väga. Elu lõpp sügavas masenduses - suri tema ainus poeg. Tema looming läbinisti programmiline - idee aluseks kas kirjanduslik teos või helilooja enda elu. Seega muusika allutatud sisule. Kasutas hiigelkoosseise (koorid, solistid, pillimehed - kasutas ohtralt puhkpille).
annaabi.ee 
