1853 esimene kontsertreis. Kontsertreis viis ka Hannovesisse kus tutvub Joseb Joachimiga. See tuippviialdaja ja muusikaärimees pakub Brahmsile omakorda koostööd. Katkestanud löepingu Remnyga ja viies lõpuni vaid ühe kontserti sõlmis ta uue lepingu Josepiga. Peale pikka kohtupriotsessi asub Remny täielikult kõrvale. Peagi kohtub Düsseldorfis R. Schumanniga, seegi kohtumine osutub viljakaks. Algab Brahmsil ka soolopianisti karjäär. 1854. aastal võtab kontserttegevuses aja maha. Suundub Düsseldorfi pidas vajalikuksolla toeks Schumanni perekonnale, sest naisel on raske taluda mehe süvenevat haigust. Järgneb tööperiood. Datmoldis õukonna muusikadirektoori . See kestab 2 aastat. Samal ajal annab edasi ja kirjutab muusikat. 1862. aastal suundub Viini. Seal tunneb tõelist muusikalist vaimustust ning erilist inspratsiooni tulva. Viinis tutvub ta kriitiku ja kirjanikuga Eduard Hanslickiga. See kontakt lisab juurde suure annuse optimismi
erandiga Schubert. Noorena ei osanud ma teda küllalt mõista. Praegu on ta mulle esmatähtis helilooja. Iga Schuberti noot on mulle kui kingitus, millest sageli olen pisarateni liigutatud." Suurt tähelepanu pööras Lukk kaasaegsete autorite teostele, mille ettekanded said ka tunnustuse osaliseks. Ta võttis oma kavadesse muusikat Debussylt, Sostakovitsilt, Prokofjevilt, Stravinskilt, Richard Straussilt, Regerilt, Tochilt jt. Olulise tahu Luki kontserttegevuses moodustavad (uue) eesti muusika propageerimine ja esiettekanded. Ta mängis kontsertidel Vedro, Saare, Tobiase, Aaviku, Bleive, Elleri, Oja, Eugen Kapi, Räätsa, Kangro ja Pärdi klaveriloomingut. "Erilist hinnangut väärib Tobiase sonatiini kavva võtmine. Meil on tõsine põhjus rõõmustada, et see meile aastakümneid surnud olnud väärtteos on leidnud nüüd B. Luki kaudu taaselustamist." Anton Kasemetsa hinnang Luki kavavalikule ajalehes Rahvaleht aastast 1939.
a. linna surnuaeda Berlin Wilmersdofis, Berlinersrasse 100. Tobiase memoriaalmuuseum asub Käinas (1973); mälestussammas Haapsalus (R. Haavamägi, 1929), mälestusmärk Kullamaal. LOOMING Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja monumentaalne, sellele on iseloomulik meisterlik kontrapunktiline käsitlus; ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tema peamine tähtsus eesti muusikaajaloos ei seisne niivõrd muusikalis-ühiskondlikus ja kontserttegevuses, vaid eelkõige tema loomingus ja eesti heliloomingu taseme tõstmises professionaalsele tasemele, selle rikastamises modernsete võtetega ning zanrilises laiahaardelisuses. Eeskujuks on klassitsism (vormiselgus, monumentaalsus, üldinimlikud teemad), kuid tunda on ka impressionismi (rikkalikud kõlavärvid) ja modernismi mõjusid. Mart Saar: Mis Tobiase teostest välja paistab on erk, julge, ärgas ja elujaatav
annaabi.ee 
