Teater ja näidendid ( 1900-1920) Estonian teater Estonia uue maja avamine 24. augustil 1913 Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 ) Estonia
juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku
"Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, sai teatrihoone pea täiesti hävitatud
Kooriruum on vanim, pikihoone ja torn hiljem juurde ehitatud. Liivi sõjas, kui klooster purustati, kannatas ka kirik. Linnarahva tarbeks mõeldud jumalakojaks ehitati evangelist Johannesele pühendatud kirik 17. sajandi esimestel kümnendeil, ümberehitusi on tehtud hiljemgi. Baroksena näiv tornikiiver valmis tulekahjujärgselt 1815. Viiskümmend aastat tagasi sunniti kogudust oma kirikut maha jätma ning pühakojast sai aastakümneteks kaubaladu. Laokil hoone renoveerimist kontsertsaaliks alustati 1986. Jumala tahtel muutus riigikord ning taastus kogudus. Uuesti kauniks saanud Jaani kirik taaspühitseti jumalakojaks 27.detsembril 1992. Keskajal paiknes Pühale Johannesele ja Klaarale pühitsetud Viljandi linnakirik turuväljaku ääres (praegune kindral Laidoneri plats). Liivi sõjas kirik purustati ning 17.sajandi esimesel kolmanikul taastati linnakoguduse tarbeks endise frantsisklaste kloostrikiriku varemed ning
annaabi.ee 
