BAROKKMUUSIKA LISETT SIGUR, LAURA VENELAINE 8.C Barokkmuusika muutused ◦ Muusikat hakati tegema ka ainult kuulamiseks ◦ Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid ◦ Polüfoonilise muusika asemele hakkas tulema monoodia. ◦ Instrumentaalmuusika ülekaal ◦ Esitamine väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse Barokkmuusika ◦ Eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne ◦ Tempo- ja dünaamikakontrast ◦Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. ◦18/19. sajand Muusikastiilid ja - žanrid ◦I - Vana e. kristlik ◦II – Kammerstiil ◦III - Teatraalne stiil ◦Vokaalmuusika žanrid o Tantsusüit ◦Instrumentaalmuusika o Concerto grosso
õukonnas. Seal olid ka toretsevad kostüümid ja dekoratsioonid. Aariad olid keerukate käikudega ja näitasid laulja meisterlikkust ja hääle ilu. Oopereid hakkasid kirjutama Monteverdi (Cladio) ja Händel (F.) Johann Sebastian Bach 1685 1750. Peamised märksõnad barokkile on järgmised: · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal. Kõige suuremad barokk muusika esindajad on Bach ja Händel. mood ja muusikud barokk ajastul
Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal
vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokkmuusika: Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks, Ilmaliku muusika võidukäik, Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse, Muusikat hakati looma ka tellimise peale, Homofoonilise muusika võidukäik, Loodi palju suurteoseid, Instrumentaalmuusika ülekaal. Barokkooper: Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40
Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline (mitmehäälne) muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia (ühehäälne saateta laul). Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse II - barokkmuusika Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste.
Muusika on liturgia osa Valitses vaimulik muusika Muusikat loodi kiriku tarbeks Polüfoonilise muusika ajastu Lühiteoste ajastu (lauluzanr) Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks Ilmaliku muusika võidukäik Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse Muusikat hakati looma ka tellimise peale Homofoonilise muusika võidukäik Loodi palju suurteoseid Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso,
· Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr) · Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega · Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika: · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal Barokkajastu muusikazanrid Barokkajastu oli rikas muusikazanrite poolest. Muusikazanre saab liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele
Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa, kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e
· Muusika on liturgia osa · Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr) · Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega · Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal BAROKKOOPER Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon
kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. · Barokkmuusika üldiseloomustus Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks. Ilmaliku muusika võidukäik. Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse. Muusikat hakati looma ka tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid. Instrumentaalmuusika ülekaal. · Barokiajastu vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said