Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema perekond otsustas Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Triste valss, viiulikontsert, Süit Karelia ja Toonela luik. Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud tükke, üle 100 pala häälele ja klaverile, 13-ne näidendi taustamuuskat, ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate. keskele. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei
sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Kuulus on tema tsitaat: "Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil. Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi." Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud. Plaadil on ta esindatud vaid ühe looga: ,,Finlandia", mis on üks tema kuulsamaid lugusid. See lugu algab väga ähvardavalt. Ette võib kujutada tormi ja laevahukku. Seejärel muutub lugu ilusamaks - nagu päike oleks pilve tagant välja tulnud ning laev jõudis siiski õnnelikult sadamasse ning madrused said kokku oma peredega. Mina isiklikult ei ole väga suur klassikalise muusika pooldaja
Referaat Jean Sibelius Sixten Ainumäe 11E TVTG 23.05.2013 Sissejuhatus Johan Julius Christian Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja kes sündis 1865. aastal. Hämeenlinnas. Teda kutsuti sõprus- ja perekonnaringis Janneks, kuid koolis hakkas ta ennast kutsuma oma prantsuspärase nime järgi, Jean. See oli inspireeritud postkaardist, mille kinkis talle tema meremehest onu. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. 889 Haridus 15. aastane Johan otsustas, et ta tahab saada maailmakuulsaks viiuli mängijaks, ning aja möödudes saigi temast päris osav artist. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876-1885 ning pärast keskooli läks ta seadust õppima Keiserlikku Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks...
viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud (austria helilooja). Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaverimuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Temast sai vabakutseline helilooja, pidi elama oma sõprade juures. Schubert esines väga harva suurtes kontsertisaalides. Peamiselt sai kuulda tema loomingut subertiaadidel - salongiõhtud sõprade keskel, kus esitati Schuberti teoseid (tema sõpradeks olid suurem osalt kunstnikud, poeedid, kirjanikud, muusikud jne). Oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. 1828. aastal toimus tema sõprade korraldusel esimene autoriõhtu, mi soli väga menukas. Schubert suri aga samal aastal haigustesse. Schubert oli suurepärane pianist ja kirjutas palju klaverimuusikat, kõiksugu väikevorme jne.
19 Tema perekond otsustas ta saata soomekeelsesse kooli, ja ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 1876-1885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Triste valss, viiulikontsert, Süit Karelia ja Toonela luik. Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud tükke, üle 100 pala hälele ja klaverile, 13-ne näidendi taustamuuskat, ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate. keskele. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia1924) ja helipoeem Tapiola
annaabi.ee 
