Ferenc Liszt
liialdusi väljenduses, omavolitsemisi tekstis ja küllap mitte ilma põhjuseta
1847. a., olles vaid 35-aastane ja oma võimete tipul, loobus ta virtuoosina
kontserteerimisest. Ta asus elama Weimarisse, kus õuekapellmeistri ameti kõrval
pühendus ta loomingule ja õpetamisele. Edaspidi andis mees kontserte vaid
heategeval eesmärgil ning õpetussõnugi jagas sageli tasuta. See oli nn meistriklass,
kuhu voolas õpilasi maailma erinurkadest. Enamik neist olid juba kontserteerivad
pianistid.
1875. aastal asutati tema initsiatiivil Budapesti muusikaakadeemia, kus ta õppetöö
ideelise kavandamise kõrval töötas igal aastal mõned kuud grupi õpilastega.
1860. aastate algusest jagab ta oma elu Weimari, Budapesti ja Rooma vahel. Iga
ühes neist veetis ta osa aastast, õpetas ja võttis osa kohalikust muusikaelust.
Liszti suurest loomingust(ligi 800 teost erinevates zanrides) on suur osa pühendatud
klaverile