Ferenc Liszt
1842. aastal andis Liszt kolm kontserdi ka Tartus, eestlasi
tolleaegse publiku seas ilmselt veel ei olnud. Koos musitseeriti ka kohaliku pianisti A.
Bernardiga.
Kuigi Liszti menu oli suur, oli neidki, kellele tema muusikakäsitlus ei olnud
meeltmööda. Talle heideti ette ülepakutud artistlikkust, publikuga koketeerimist,
liialdusi väljenduses, omavolitsemisi tekstis ja küllap mitte ilma põhjuseta
1847. a., olles vaid 35-aastane ja oma võimete tipul, loobus ta virtuoosina
kontserteerimisest. Ta asus elama Weimarisse, kus õuekapellmeistri ameti kõrval
pühendus ta loomingule ja õpetamisele. Edaspidi andis mees kontserte vaid
heategeval eesmärgil ning õpetussõnugi jagas sageli tasuta. See oli nn meistriklass,
kuhu voolas õpilasi maailma erinurkadest. Enamik neist olid juba kontserteerivad
pianistid.
1875. aastal asutati tema initsiatiivil Budapesti muusikaakadeemia, kus ta õppetöö
ideelise kavandamise kõrval töötas igal aastal mõned kuud grupi õpilastega.
1860
annaabi.ee 
