Chopin
tasakaalu oma elus, hakkas teda üha enam jälitama kopsuhaigus. Kes
teab, kas Sand tajus seda või mitte,kuid tema läheduses sündisid
Chopini kõige väärtuslikumad kunstiaarded, paljud poloneesid,masurkad,
nokutrnid.
1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski.
1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine
hingeline tugi George Sand.
Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksindust.
1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdreisi Londoni,
kuid tema kunsti mõisteti seal vähem veel kui Pariisis. Sotimaal andis
ta suure pingutusega kontserdireisi Londonis 12 000 inimesele. Siis
pöördus ta tagasi Pariisi.
Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetuse tunne närisid hinge.
Haige juurde ruttas helilooja õde Varssavist, et tuua endaga kaasa
kodunurmede kosutavat lõhna. Oma viimase palve edastasgi Chopin talle,
paludes, et tema süda kodumaale veetaks. See soov täideti. Praegu