Kristjan Mäeots Terje Terasmaa Kontserdid sel hooajal: APRILL 2014 MAHLERI ÜHEKSAS 4. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaa Mahler. ERSO, dirigent ERI KLAS. LOE LÄHEMALTOSTA PILET HEA EESTI ASI 11. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Tüür, Tulve, Eller. Mihkel Poll (klaver), ERSO, dirigent OLARI ELTS. Tule kohale juba kell 18! LOE LÄHEMALTOSTA PILET TELEKONKURSI "KLASSIKATÄHED 2014" VÕITJATE GALAKONTSERT 16. aprill 2014 kell 18 -- Estonia kontserdisaal ERSO ees soleerivad konkursi "Klassikatähed 2014 finalistid. LOE LÄHEMALT SUVEÖÖD 25. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Berlioz, R. Strauss. Marianna Tarassova (metsosopran), ERSO, dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV. LOE LÄHEMALTOSTA PILET MAI 2014
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946
Rahvusooper Estonia Maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9
3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
Jõgeva Ühisgümnaasium Kontserdi arvustus Kontsert "Taevane Roos"- Ansambel Sõnajalg Eisi Kõiv Juhendaja: Karin Luik Jõgeva 2010 Aeg: 13.detsember 2009 kell 19.00 Koht: Vanemuise Kontserdisaal Koosseis: Viivi Sõnajalg Siiri Sõnajalg Andres Sõnajalg Oleg Sõnajalg Helikandjatele salvestatud looming: · Demod, promod: Closer (demo, 2009, CD ) · Tooted: Laulan loojale hümni (?, 1988, MC ) Nüüd mine (singel) (Prisma, 2004, CD )
Minule on oluline, et autoril on enda laulusõnadega midagi kuulajaskonnale öelda, seega olin õnnelik, et sain neid kontserdil paremini jälgida ja analüüsida. Kontsert oli läbivalt üpriski rahulik, mõned palad olid ka energilisemad, mis haarasid publiku endaga kiiremini kaasa. Mulle jäi kõige enam meelde Tõnis Mägi viimane lugu ,,Koit", mis oli imeilus, rahvas tõusis püsti ja laulis kaasa. Sellega lõpetati kontsert ja rahval oli toredam asuda uut aastat vastu võtma. Estonia kontserdisaal oli sobiv paik taolise kontserdi jaoks. Minule oli esmakordne kogemus seda külastada, varem olin vaid ooperi- ja balletisaalis käinud. Kontserdisaal oli kena, mitte eriti suur, kuid ainuke negatiivne osa saali juures olid minu jaoks suured sambad keset saali, sest meie istekohad oli täpselt posti taga, mistõttu oli lavale nägemine piiratud. Teeksin korraldajatele ettepaneku sarnastest kohtadest toolid eemaldada, istekohti jääks küll
Estonia Teater Teatri avamine Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. Arhitekt 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23
kunstide ja keskkonnauuringute alal Eesti külakontekstis. MoKSi põhitegevusteks on: kunstnike resideerimisprogramm, suvise kunstisümpoosioni korraldamine, õpikodade korraldamine, kunsti- ja kogukonnasündmuste korraldamine Eestis ja välismaal, koostöö arendamine üle-euroopaliste võrgustikega, omaenese tegevuse dokumenteerimine ja reflektsioon. · Endisest karjalaudast on saanud 500 kohaline kontserdisaal Folgikoda. Karjalaut oli Mooste mõisa hoonetekompleksi ehitistest üks mahukamaid. Valmis see 1905. aastal, renoveeritud sai 2010. aastal. Kontserdisaal mahutab kuni 500 külastajat. Korralik suur lava ja tipptasemel heli-ning valguspark võimaldavad korraldada väga erinevaid suurüritusi. Vabariikliku tähtsusega ettevõtmistest toimub Folgikojas iga aasta aprillis Eesti rahvamuusikatöötluste festival ,,Moisekatsi Elohelü".
Pillidest mängiti klaverit, mis saatis peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teistsugust muusikat, kui seda mida ma igapäevaselt kuulan. Hoolimata ilusast, päikesepaistelisest ilmast oli kontserdisaal peaaegu täis. Kuulajaskonnas oli nii nooremaid, kui ka vanemaid inimesi, paljud olid kindlasti esinejate vanemad ja sugulased, kuid oli ka selliseid, kellele lihtsalt meeldib sellistel kontsertidel käija. Selle kontserdi juures meeldis mulle kõige rohkem tüdruk nimega Kaisa Kuslapuu, kes esines omaloodud klaveripalaga ,,Teisipäeva õhtu on raamus," sest see oli tal enda loodud ja minu meelest ka väga hea. Kuid ka teised esinejad olid head ja oma lood hästi selgeks õppinud.
Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli siiski ehitada puidust Tavapärase maali asemel kaunistas altarit Amandus Adamsoni tehtud skulptuur Seinu kaunistasid ornamentaalsed maalingud Kirik sai varakult elektrivalgustuse ja keskkütte Rekonstrueerimistööd Teostati 2008-2015 Rekonstrueeriti kiriku tiibhoone, renoveeriti kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi Tellis Eliel Gottlieb Saarinen Soome-Ameerika arhitekt Kirikuõpetaja poeg Eliel Saarinen · Soome tähtsamaid ning tunnustatumaid 20. sajandi alguse arhitekte · Soome Rahvusmuuseumi ja Helsingi raudteejaama projekteerija · Eestis teinud veel Lutheri vabriku
aastal. • 1906 – avati uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. • 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks • 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842- kohaline kontserdisaal. • 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. KASUTATUD ALLIKAD • http://et.wikipedia.org • http://www.vanemuiseselts.ee
arhitektuurimälestisena, siin paiknevad 4 kultuuritegelase hauad ajaloomälestisena. Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned. · Kuurhoone Lossipargis asuv kuurhoone on rajatud 1889.a. linnaarhitekt C. Lorenzeni projekti järgi. Ristkülikukujulise põhiplaaniga ehitis jaguneb funktsionaalselt kolmeks osaks: keskel restoran-kohvik, paremas tiivas kontserdisaal ja torn koos vaateplatvormiga, vasakul abiruumid. · Nikolai Kirik Apostliku õigeusu Nikolai kirik on silmapaistev varaklassitsistlik ehitis, mis on Saaremaa vanim seda tüüpi hoone. Valmis aastatel 1786-90. · Vaekoda Asub keskväljakul, Raekoja vastas. Valminud 1663.aastal. Kuressaare linna vaekoda on selle hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. · Vabadussõjas langenud saarlaste monument Asub Saare Maavalitsuse hoone vastas. Amandus Adamsoni pronksskulptuur avati 29.
sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused. Ajalugu: 1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895
toodetud isepuhastuvate katusekividega (läikiv valge plaat ja matt kreemikas plaat). Teater on ehitatud 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Ehitis hõlmab 1.8 hektarit, on 183 meetrit pikk ning kõige laiemast kohast mõõdetuna 120 meetrit lai. Elektrikaableid on hoones kokku 645km, mille arvet võiks võrrelda linnaga, kus elab 25 000 inimest. Teatris on 7 saali, millest suuremad on Kontserdisaal (The concert hall) 2679 istekohaga ja Joan Sutherland’i teater (The Joan Sutherland Theatre) 1507 istekohaga, lisaks on hoones ka restoran ning korraldatakse „avalike ekskursioone“. See on üks hõivatumaid teatreid maailmas. Keskmiselt 1500 etendust (mitte ainult ooper, vaid ka teatrietendused ja ballett jne) ja üle 1.2 miljoni külastaja aastas. 2007. aastal arvati Sydney ooperimaja ka UNESCO maailmapärandite hulka. Minu meelest on Sydney ooperimaja üks maailma geniaalsemaid ehitisi
1.Nimeta tegevuskohti, kuhu mina tegelane jõudis, ja lisa, mille poolest ei olnud see koht tavline võrreldes teiste samasuguste ruumidega. Vannituba- seal muutusid kellad ja peegel uduseks Näitustesaal- selles saalis oli ainult üks maal kontserdisaal- seal ei pidanud endale piletit soetama Arsti ruum- arst tahtis kirjutada sellised prillid, mis muudavad mina tegelase nägemist aga võivad silmi rikkuda Kohtusaal- inimesi ei süüdistatud mingites kuritegudes vaid lihtsalt ahnuses, liigses söömises ja joomises, laiskuse jne. Söögisaal- mina tegelane pandi istuma lauda, kus juba istus inimene ning selles saalis tervitasid teda kõik inimesed nagu nad teaks teda
saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 23 lauset! a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta 4
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded
kusagil ballil ning tantsinud aeglasi tantse. Minu varasemad muusikakogemused on seotud vaid pop-muusika kontsertidega ja antud kogemus oli hoopis midagi muud. Aga ma olen tegelikult sellest balletti etendusest väga vaimustatud ja olen kindel, et selliseid kogemusi tuleb mul tulevikus veel ette. Samamoodi külastasin ma ka Vanemuise kontserdimaja esimest korda. Majas olen ma tegelikult natukene pettunud, kuna kujutasin ette, et kontserdisaal näeb välja palju suurem ja uhkem. Sellegipoolest oli külalisi palju, sest vaatama tuldi ju siiski balletti. Terve saal päris täis ei olnud, kuid kolmveerand saali küll kindlasti. Ma ei kahetse oma kontserdivalikus absoluutselt ja jäin etendusega väga rahule.
Kontserdi arvustus Mina käisin 24. novemberil Estonia kontserdi saalis Põhjamaade Sümfooniaorkester Kohtumispaik Eesti kontserdil, dirigent oli Anu Tali. Kontsert oli korraldatud seoses sellega, et 2011 aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seetõttu olid õhtujuhid shihtasutuse Tallinn 2011 juhid Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver.
Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem a3“, „Intrada nr
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem, kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontserdil on muusikali väidetavalt näinud rohkem, kui 60 miljonit inimest
28.10.2009 Gerly Järvan 10A Mida uut sain teada kunstiajaloost Niguliste muuseumi külastades? 28.10.2009 Kunstiajaloost Niguliste muuseumis sain teada palju uut ja huvitavat. Huvitavat juba sellepärast et see koht on nii kirk,muuseum ja kontserdisaal kõik ühes. Silma jäid ka kiriku erinevad värvid. Minu arvates oleks kirik ühevärvilisena palju ilusam. Sees olles jäi esimese asjana silma suured ja sünged maalid. Kõik tundusid olevat kurvade ja mornide näoilmetega. Kõik on seoutud muidugi ka usu, surma, tappmise ja sõiaga. Rõõmu ja õnne tundus väga vähe olevat. Paljudel maalidel on just kujutatud hukkamist. Inimeste keha on kujutatud normaalsena, mitte liiga kondise ega ka mitte liiga paksuna
olevad esemed, võivad mõjutada kaja pikkust. Ruumid kõnepidamiseks vajavad lühemat kaja pikkust, kui ruumid muusika jaoks. Pikem kaja võib kõneleja raskesti kuuldavaks muuta. Teisest küljest, kui kaja ei ole piisavalt pikk, siis võivad kannatada toonide tasakaal ja valjudus. Muusikas on reverberatsiooni aja pikkus kõige olulisem just kontserdisaalides, mida esineb mitut tüüüpi. - Kõige tüüpilisem on nn kingakarbi kujuga saal (nagu ”Estonia” kontserdisaal) –parim akustika - Samuti on levinud ovaalsaalid (nagu Austraalias Sydney Ooperimaja)-ei ole väga hea akustikaga - Vähem levinud on saalid, kus publik ümbritseb esinejat klõigist neljast küljest (nagu Pärnu Kontserdimaja) – ka hea akustika - Ruudu kujulised kammersaalid – kõige kehvema akustikaga Kõik materjalid, mis on kontsertsaalis, sh publik ja nende riided, aitavad kaja efekti vähendada
1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone
Estonia teatri ja Draamateatri asutamine Maarjo Põder 10a 2014 Estonia teatri ajalugu Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. 1944. aasta Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teatri hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome arhidektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913
andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. NB! Kui tegemist on ooperi-, opereti-, balleti- või muusikalietendusega, siis ei kasutata mõistet „kontsert“. Üldine informatsioon Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) pealkiri? Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) eesmärk? Seo oma seletus pealkirjaga. Kus ja millal Sa kontserti külastasid? (Täpne koht ja aeg, nt Estonia kontserdisaal, kuupäev, kellaaeg.) Millist muusikat esitati? (Vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammermuusikat vms.) Kelle muusikat esitati? (Helilooja nimi, rahvus, eluaastad, ajastu. Kui autoreid oli rohkem, siis tuleb kõik nimetada.) Kes esinesid? (Solistide, koori, ansambli, orkestri, dirigendi jne nimed. Lavateoste puhul peaosalised, nende hääleliigid, orkester, dirigent.)
West-Eastern Divan Orchestra asub Sevillas, Hispaanias. See koosneb Lähis-Ida riikide muusikutest, kes on Egiptuse, Iraani, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Palestiina, Süüria ja Hispaania päritolu. Selle asutas 1999. aastal dirigent Daniel Barenboim, kes ka selles sümfoonias oli nende dirigent. Daniel Barenboim ise on sündinud Argentiinas, kuid on Hispaania kodanik. Barenboim on saanud palju auhindu, sealhulgas seitse Grammy auhinda ja mitmeid teenetemärke. Royal Albert Hall on kontserdisaal Londonis, Lõuna-Kensingtoni põhja servas. See on üks Ühendkuningriigi kõige väärtuslikumaid ja silmapaistvamaid hooneid. See mahutab 5272 pealtvaatajat. Beethoveni 5. sümfoonia on klassikalise muusika žanrist ning klassitsismi ajastust. Seda esitatakse C-mollis. Kontserdi kava oli väga huvitav, sest esitati mitmeid vägagi tuntud teoseid. Kontsert kestis umbes 30 minutit ja koosnes neljast liikumisest. Terve orkester kandis must-valget riietust
renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal, tõsi kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles 1991 Estonia talveaiana. Estonia tänapäeval Estonia teatril on olnud aja jooksul palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina. Aastast 1994 juhib teatrit peadirektor Paul Himma. Kuigi maja kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile,
Tähtsad eesti muusikakultuuri arengus on XIX sajandi teisel poolel loodud muusikaseltsid. Neist kaks, Estonia Tallinnas ja Vanemuine Tartus (mõlemad asutatud 1865), saavad olulisteks nii kutseliste teatritena kui ka kontsertorganisatsioonidena. Mõlemas seltsis hakkas üsna kiiresti arenema ka muusikateater. Vanemuise teatri- ja kontserdimaja valmis 1906, hävis 1944 Tartu pommitamisel. 1967 avati samal kohal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka kontserdisaal, mis renoveeriti 1998. Estonia avati teatri- ja kontserdimajana 1913, hävis 1944 Tallinna pommitamisel ning taastati 1947. Spetsiaalset ooperimaja pole Eestimaal siiani. Heliloojad ja nende looming XIX ja XX saj vahetus teeb selge vahe sisse elukutseliste ja asjaarmastajate muusikute vahel. Professionaalid tulevad enamasti Peterburi konservatooriumist ja nende eesmärgid ulatuvad märksa kaugemale lihtsatest koorilauludest. Ennekõike tuleks nimetada
"TANTS MAAILMADE VAHEL" NYYD `07: Mark-Anthony Turnage. Scorched 19. oktoober 2007 "Estonia" kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dzässtrio John Parricelli (kitarr, Suurbritannia) Peter Erskine (löökpillid, USA) John Patitucci (kontrabass, USA) Dirigent: Olari Elts Tegemist oli kümnenda rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD `07 raames toimunud kontserdiga, mis leidis aset "Estonia" kontserdisaalis. Kontsert oli pühendatud ühe Briti noorema põlvkonna edukaima helilooja Mark-Anthony Turnage`i loomingule. Kontserdile eelnes Erkki-Sven Tüüri ja külalise vaheline
aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis
muusikas pikka aega unikaalne, ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid. Griegi elulugu kui ka muusika räägivad soojast, kuid tagasihoidlikust inimesest, kes loobus kiiresti algsest soovist kogu maailm tormijooksuga vallutada. Tänapäeval võib käia ka Edvard Griegi muuseumis Troldhaugenis, mis on nö kompleks tema kunagisest elukohast, töötamistubadest ja ka tema õuest. Samuti on seal ka kontserdisaal, mis mahutab vähemalt 200 inimest ning kus antakse ka tänapäeval palju kontserte. See muuseum annab külastajatele natukenegi aimu Griegi kunagisest elust ja muusikast, mida ta kirja on pannud. Muusika Noor Edvard Tema noores eas loodud suurvormidest on vahest väljapaistaim klaverikontsert ( 1868), mis kuulub populaarsemate romantiliste kontsertide hulka ning reedab nii Schumanni kui ka Liszti mõjutusi.
1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri draamajuhiks sai Jüri Lumiste, peadirigendiks Endel Nõgene, peaballettmeistriks Ülo Vilimaa. 1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust.
Huvitav teada: Ilon Wikland kinkis ligi 800 originaaljoonistust Haapsalule, Sa näed neid Kooli tänaval 2006 a. avatud galeriis. Lisaks galeriile külasta kindlasti ka laste teemaparki Iloni Imedemaa. Saare maakond 1. Vilsandi Läänepoolseim asustatud saar, RP, sada saarekest ja laidu, madalvee ajal saab ka jalgsi, saarevaht Tätte. Vilsandi tuletorn ja ilmajaam. 2. Kuressaare piiskoplinnus esindusüritused, kontserdisaal, hästi korrastatud linnus, muuseum, park. 3. Panga pank Lääne-eesti paekalda kõrgeim osa. Suurim kõrgus 21,7m. Panga kivimeis leidub fossiile. Muistne ohverdamispaik. 4. Kaali meteoriidikraater tuntuim looduslik huviväärsus Eestis. 2400-7500a tagasi kukkus meteoriit. Kaali järv on suurim peakraater, lähedal veel 7 väikekraatrit. 5. Pädaste mõis 5* hotell, spaa, restoran Alexander. Nii spaa kui hotell on saanud kõrgeid tunnustusi. Hiiu maakond 1
Pühendatud Mihhail Hodorkovskile 2008 32' sümfooniaorkester: 0000, 0000, löökpillid, harf, keelpillid Esiettekanne: Los Angelese Filharmoonikud, dirigent Esa-Pekka Salonen; 10.01.2009, Walt Disney Concert Hall, Los Angeles Tellija: Los Angelesi Filharmoonia Ühing Kirjastaja: Universal Edition Teosed kammerorkestrile Nt: These Words... 2008 10-15' kammerorkester: löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Taani Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 22.05.2008, Taani Raadio kontserdisaal, Kopenhaagen Tellija: Léonie Sonnings Musikfond Kirjastaja: Universal Edition Teosed keelpilliorkestrile Nt: Für Lennart in memoriam [Lennartile] President Lennart Meri matusteks 2006 7´ keelpilliorkester Esiettekanne: Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 26.03.2006, Tallinna Kaarli kirik, President Lennart Meri matuseteenistus TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE / SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE Nt: Passacaglia 2003/2007 5' 1 või 2 viiulit, vibrafon (ad lib), keelpilliorkester
1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid "Estonia" Tallinnas ja "Vanemuine" Tartus. 1885. aastal "Vanemuine" jõudis esimese muusikaetenduseni, Weberi laulumänguni "Preciosa" . 1906. aastal valmis "Vanemuise" maja. 1939. aastal ehitati "Vanemuise" maja ümber. 1944. aastal hävines "Vanemuine" Tartu pommitamisel. 1967. aastal avati sama koha peal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka kontserdisaal. 1900. hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1906. aastal sai "Estonia" kutseliseks teatriks nagu ka "Vanemuine". 1907. aastal jõudsid "Estonias" lavale ka esimesed operetid. 1908. aastast pärineb tõsine ooperikatsetus Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1918
Juhatas "Estonia" esimesi ooperietendusi (Kreutzeri "Öömaja Granadas", 1908; Flotowi "Alessandro Stradella", 1909.aastal Lortzingi "Salakütt", 1911) ning operette. 1911 mängiti Estonia teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". "ESTONIA" TEATRIHOONE AJALUGU 1913. aastal valmis Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud teater "Estonia" mis oli suurim sel ajal Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühele poolde ehitati teatri- teise kontserdisaal, mille kujundus on tänaseni. Suurte saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt imestas. "Estonia" teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine toimus 24.augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile sel puhul oma kaks kaunimat marmorkuju "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Esimene direktor: Esimene peadirigent: KASUTATUD KIRJANDUS
ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa, neljatahuline torn barokk-kiivriga, keskaegsed pühakute- ning hilisemad hauakabelid. 1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga
rekonstrueerides seda vanema kunsti muuseumiks, hiljem kontserdisaaliks. 4 1982. aasta oktoobris, kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Tänu kiirele tegutsemisele oli nii pikihoone kui ka kõik kabelid järgmise aasta lõpuks katustatud. 26. oktoobril 1984. aastal avati Niguliste muuseum- kontserdisaal piduliku aktusega. Alates 2002. aasta lõpust on külastajatele avatud ka unikaalne 350 aasta vanune eksponaat Franz Hoppenstätti poolt Bogislaus von Roseni hauakabelile aastal 1655 nikerdatud puidust ehissein. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse regulaarselt orelikontserte. Kabelid
· 19361939 ja 19511954 elamud Sunilas · 1937 Restoran Savoy Helsingis (täielikult säilinud Aalto interjöör; ikka veel restoran) · 1937 Soome paviljon Pariisi maailmanäitusel · 1938 Villa Mairea Noormarkkus · 1939 Soome paviljon New Yorgi maailmanäitusel · 19471949 Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Senior Dormitory (Baker House) Cambridge'is Massachusettsis · 1952 Säynätsalo raekoda · 1953 spordikeskus ja kontserdisaal Viinis Vogelweidplatzil · 19551958 Helsingi tööliste kultuurimaja · 1956 Soome paviljon Venezia biennaalil · 19561958 Maison Carrée Pariisi lähedal · 1957 Interbau elamu Berliinis · 1958 Bagdadi kunstimuuseum · 19581962 Wolfsburgi kirik ja kohaliku omavalitsuse keskus 5 · 1962 Bremeni satelliitlinna Neue Vahri kõrghoone
Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa, neljatahuline torn barokk-kiivriga, keskaegsed pühakute- ning hilisemad hauakabelid. 1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga
, sest nad ise nõnda mängida ei osanud. Aga vaimustus oli üleüldine, Paganini piltisid osteti arvamata hulgal. Söögiriistad kandsivad tema nime. Juukseidki kammiti ja riideid kanti "Paganini moodi". Saksa ja Prantsuse maal valati tema auks rahasid, millel tema kuju pääl oli. Tema ise ei pannud sest midagi tähele. Kas teda kiideti või laideti, imestati või sõimati suusõnal või ajalehtedes, see oli temale üks kõik. Igas linnas, kus ta aga mängis, oli kontserdisaal puupüsti rahvast täis, ehk küll piletihinnad 2, 3 ehk ka enam X kõrgemad olivad kui muidu. Juba kontserdipäeva hommikul oli maja, kus Paganini pidi mängima, inimeste hulkadest ümber piiratud, ja siiski saivad enam jagu ootajatest piletite asemel paljalt pigistada ja piinata. 4 Paganini tavalised esinemised ja pühendumus:
Tegelikult ei ole selline kiirgav silm vabamüürluse, vaid sügavalt kristlik sümbol. Tagakülg Pangatähe tagaküljel on vaade 1913. aastal valminud Estonia teatri- ja kontserdimajale, mille arhitektid on A. Lindgren ja V. Lönn. Hoone kavandati polü funktsionaalse kultuuri- ja ärikeskusena, kus kahte monumentaalset saalikorpust ühendas tagasiulatuv madalam keskosa. Keskosa esimesel korrusel asusid äriruumid ja piljardisaaliga restoran, teisel korrusel kasiino, teatri- ja kontserdisaal. Hoone sai II maailmasõjas tõsiselt kannatada, sõja lõppedes taastati see arhitekt A. Kotli projekti järgi. Taastatud ja laiendatud hoone oli vanast 1,4 korda mahukam. Hoone lõunaküljel säilis juugendlik-klassitsistlik kujundus. Pärnu maantee poolne fassaad erinebalgsest, on vähem liigendatud ja monumentaalsem. 100EEK 1994. aastal trükiti Suurbritannia rahatrükikojas Thomas De La Rue and Company Ltd täiendav kogus 100-krooniseid pangatähti
ninapidi vedada üritav nüüdisaegne Kaval Ants. 3. Kogu festivali lõpuüritusest jäi enim meelde õhtujuhi ärge võtke mind tõsiselt poos. 4. Jalga lasknud abikaasa laskis lõpuks ka kätte. 5. Poolavatud hoovi väravataha üritas ennast varjata aadamaülikonnas meest rahvas. 6. Lasteaiaõpetajaks saab õppida Tallinnas ja Rakveres. 7. T-särgi esisele oli kujutatud neli f- sõna. 8. Väikemees oli tuntud lastearst. 9. Ei tea, kuhupoole see kontserdisaal peaks jääma? 10. Keemia osa kond ootab oma vilistlasi osa konna taas avamise viie kümnenda aasta päeva kokku tulekule, osa võtu maks kanda seltsi arveldus kontole Sampo pangas. 11. Päriti päeva kangelase enese tunde järele ja pakuti talle päeva praadi. 12. Musta verd minia tekitas ämma ja äia vahele paksu verd. 13. Pool toorest biif steegist tekkisid pea tehnoloogil seede häired, mis tõttu uute pool toodete ülem degustaatoriks määrati spetsialist ehitus järele valve alal,
Kirikusse koguneti seitse korda päevas laulma Jumalale kiitust kuningas Taaveti lauludega, igal nädalal lauldi läbi kogu Taaveti lauluraamat, 150 psalmi. Pole ehk liialdus öelda, et Pirita 5 kloostri õed moodustasid Eesti esimese suure naiskoori ning kloostri suur kaunis kirik oli Maarjamaa suurim kontserdisaal, kus esineti seitse korda päevas ja nii aastast aastasse. Pirita kloostri õed tegelesid ka lugemise ja meditatsiooniga, aga ka majapidamise ja käsitööga, vennad võisid lisaks käia jutlustamas muudeski kirikutes. Õed ei lahkunud kloostrist kunagi, peale surma maeti nad kloostrikirikusse. Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele.
kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte. Muuseumi külalisnäitused paiknevad omapärastes silindrilistes tornides, mis on kalatööstuse endised veemahutid. Muuseum korraldab suveetendusi ja kontserte ning kunstiringe nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kunstimuuseumi juurde kuulub ka külalistemaja, konverentsikeskus, restoran ja kontserdisaal. 2) Maailma kuulsamad kunstimuuseumid 1. Tretjakovi galerii (Moskva) Tretjakovi galerii, ametlik nimetus Riiklik Tretjakovi galerii , on Moskvas asuv kunstimuuseum. Tretjakovi galerii asutas 1856. aastal Pavel Tretjakov. Aastal 1892 kinkis ta oma kogu Moskva linnale. Muuseum avati külastajatele 15. augustil 1893[3] majas, mille Tretjakovide perekond ostis 1851. aastal. See kandis nimetust Moskva Paveli ja Sergei Tretjakovi linna galerii. Pavel Tretjakov
Belgia relvajõu kuuluvad NATO riikide ühendatud relvajõududesse. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 16 KULTUUR Kunst Belgias asub kaks kuninglikku suurt kunstimuuseumit (Antwerpenis ja Brüsselis). Antwerpeni muuseumis on vaatamiseks väljas lisaks paljudele Belgia kunstnikele ka Peter Paul Rubensi töid, Brüsseli kuninglikus kunstimuuseumis on kino, kontserdisaal ja paljud temaatilised saalid erinevate ajastutega. Kirjandus Belgia kirjandust, kui sellist, ei eksisteeri. Flaami keeles kirjutatud raamatud kuuluvad Hollandi kirjanduse alla, prantsusekeelsed aga Prantsuse kirjanduse alla. Koomiksid Belgia on hästi tuntud oma kuulsate karikaturistide poolest ning Belgias antakse välja Euroopa kuulsaimaid koomikseid. Kuulsaimad karikaturistid on näiteks Hergé (Tintini seiklused), Peyo (Smurfid), Morris (Lucky Luke) ja Marc Sleen (Nero). Muusika
tema loomingu olulisemat osa alates "Raua needmisest" kuni helilooja viimase üleskirjutatud teoseni "Lauliku lõpusõnad". Ja seda kõike Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmooni Kammerkoori - mida rahvasuus siiani teinekord ikka veel kaljuste-kooriks kutsutakse - ettekandes. Kuigi koor Tormist mujal maailmas palju laulab, ei ole nii ülevaatliku kavaga siinmail tükil ajal üles astutud. Tormise muusikalist ringi aitab koondada ka selleks kontserdiks spetsiaalselt ümebrkujundatud Estonia kontserdisaal."10 2.2 Suurteosed koorile 7 Ernesaks, G. 1985 Laul, ava tiivad, Tallinn, Eesti Raamat, lk 151 8 sealsamas, lk 155 9 sealsamas, lk 286 10 http://www.helilooja.ee/emp.php?id=24 7 Tormis on korduvalt öelnud, et ta ei ole muusikat kirjutanud puhtalt musitseerimisrõõmust. Alati on olnud põhjuseks tahtmine midagi öelda, väljendada mõnd ideed. Seepärast on tema
väärtust. Samamoodi pakuvad ülesmärkimised informatsiooni professionaalsete muusikute majandusliku ning institutsionaalse organiseerituse kohta, näiteks auhindade jagamine või teenuste eest tasumine. Arheoloogiline vaatepunkt näitab tunnustatud muusikutele püstitatud monumente ning katusega kontserdisaale. Füüsiliseks tunnistuseks muusika tähtsusele Ateena kultuuris on Periklese Odeion 5. sajandi teisel poolel eKr püstitatud katusega kontserdisaal Ateena akropolise lõunanõlval. Lisaks muusikaliste instrumentide füüsilistele jäänustele mitmesugustes arheoloogilistes kontekstides, on väärtuslikku informatsiooni ka vaasimaalingutel ja skulptuurides, millel kujutatakse muuikuid ning muusiklisi sündmusi, milliseid instrumente eelistati ning kuidas neid tegelikult mängiti. Kuigi Vana-Kreeka tundis mitmeid instrumente, siis üldiselt oli kolm lemmikut muusika loomes ning esituses: kithara, lüüra ning aulos
annaabi.ee 
