esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Oma professionaalse tegevuse alguseks peab Rannap ise viiendat kooliaastat, mil lindistas Eesti Raadio fonoteeki klaveripalu ja oma laule. Rein Rannap lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1972 ja Tallinna Konservatooriumi 1977 Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku Konservatooriumi assistentuur-stazuuris Lev Naumovi juhendamisel 1979. 1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991 1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". 1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976
Ema oli aga poolatar. Chopinis ühinesid prantslaslik elegants ja poolakatele omane patriotism. Need omadused olid esindatud ka tema loomingus. Euroopa muusikaelu keskuses Pariisis võis möödunud sajandi esimesel poolel kohata paljude rahvaste nimekaid kunstnikke ja kirjanikke. Eriti rohkesti oli nende seas poola pagulasi. Nad olid kodumaalt lahkunud pärast 1830. - 31. a. ülestõusu mahasurumist. Nii tuli juba noorukina Pariisi ka Frederyk Chopin. Otse enne ülestõusu lahkus ta kodumaalt kontserdireisile. Teated ülestõusu ebaõnnestumisest jõudsid temani uba teel Parisi. Nende muljete mõjul on loodud kuulus "Revolutsiooniline etüüd" (c- moll). Pariisis kujunes Chopin imetlustäratavaks klaverikunstnikuks ja heliloojaks. Ta leidis endale sõpru suurte kunstnike seas, kes teda austasid ja hoidsid. Kuid uus kodumaa ei kustutanud tema südamest ja mõttest sünnimaad, mille järele ta väga igatses, leidmata surmani võimalust seal kordki veel viibida. Mälestuskujud
W. A. Mozarti ooperi tegelaskuju «Estonia» teatris kehastas Georg Ots oli väga mitmekülgne laulja ja inimene. Loodus oli talle kinkinud kauni tämbriga baritonihääle, sügava musikaalsuse, kordumatu näitlejaande ja meheliku välimuse. Ta mängis hästi klaverit ja valdas mitmeid keeli, mis tulid esitatavate laulude juures kindlasti kasuks. Eesti keele kõrvalt rääkis ta vabalt vene, saksa, soome, prantsuse ja itaalia keelt. Minnes kontserdireisile võttis ta pea alati kavva ka publiku emakeelse laulu.Üldse kuulus ta kontserdikavva üle 500 laulu. Tihti koostas ta oma kontsertide kava väga erinevatest zanritest. Kõrvuti seisid ooperiaariad ja rahvalaulud, levilaulud, romansid ja operetimeloodiad. Georg Otsa hääl ei olnud täiuslik, kuid sihikindel ja tark töö oma instrumendiga viis tema kunsti täiuseni. Tema lauljatee oli pidev enesetäiendamise tee. Ta oskas
nii täpselt jäljendama, et teadustaja pidi esialgu raadios selgitama, et tegemist on valge lauljaga. Muusika laienemine Peagi oli Elvis Presley edetabeli kantri valdkonnas tipus, kuna aga tema singli pallaadide tagakülgedel oli elavaloomulisi laule, siis tundsid tema vastu huvi korraga kolme rühma kuuluvad kuulajad nt.kantri,rütmibluusi ja tavalise popmuusika armastajad. Paljutõotava uue lauljana saadeti ta esimesele kontserdireisile ja aasta pärast oli tal juba oma kantrimuusika etendus. Pärast seda, kui üks tema laul 1955.a. suvel jõudis viieteistkümnendale kohale nn. rahvuslikus (s.t. kogu USA hõlmavas) kantrimuusika edetabelis, huvitus temast suur plaadifirma RCA Victor. Asi lõppes sellega, et Phillips loobus Presley'st suhteliselt vähetuntud laulja kohta enneolematu summa 40 000 $ eest. Seda tuli tal hiljem siiski kahetseda, sest juba järgmisel aastal müüdi Presley plaate üle kümne miljoni
annaabi.ee 
