Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Raine Siimuste Lapsepõlv ja õpingud • Imelaps • Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid • Geniaalne improviseerija • Tema isa Leopold kuulus Kesk-Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka • Isa lõi Wolfgangile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused Lapsepõlv ja õpingud • 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees • Algasid pikad ja kurnavad kontserdireisid • 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze, Rooma, Napoli) Tööaastad • 1773-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) • 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu • Kontserdireisid olid Wolfgangile ja tema viis aastat vanemale õele Maria Annale väga kurnavad • 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks
tõsidus, kiirustamata Liszt 1811- Ungaris Kontserdireisid, Õpingud Pariisis, Chopin, Rohkesti Asutas 1875 Kirglik, 1886 dirigent, Czerny õpilane Paganin klaveriteoseid Pestis vulkaaniline, pedagood, Muusika- värviküllane,
Intervjuu Mozartiga 1)Kuna ja kuidas sai alguse teie muusikaline karjäär? · See algas umbes 4-aastaselt kui hakkasin tegelema loominguliste katsetustega.Mu esimesed kontserdireisid ,mis toimusid Euroopas, algasid siis,kui olin kuuene.Paar aastat hiljem alustasin ma oma enda teoste kirja panemisega.Peale seda üheksa aastasena valmis mu esimene sümfoonia ja aasta hiljem ka esimene ooper. 13-aastasena sain ma oma esimese töökoha Salzburgi peapiiskopi õukonnas.Ma olin juba neljateist aastasena Milaano ooperiteatris väärtustatud lavastaja.Praeguseks olen tegelenud muusikaga üle 30 aasta. 2)Kui raske on teie arvates luua uut teost?
haridustee oli jäänud lühikeseks (ta oli õppinud klaverit Czerni juures vaid ühe aasta). Üheks otsustavaks punktiks Liszti loomingulisel kujunemisel sai kohtumine viiulivirtoos Paganiniga, kes sütitas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. aasta oli Liszti isiklikus elus tähtsaim: ta armus krahvinna d`Agoult`sse ja põgenes temaga Itaaliasse. Nende kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine. Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda, käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania". 1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige viljakam. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikaelu keskuseks, dirigeeris ja propageeris oma kaasaegsete teoseid, korraldas muusikafestivale. Siin komponeeris ta palju oma väljapaistvad
"Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päevad Sotimaal". Kontserdid toimusid Soti Parlamendis, Soti Kuninglikus Muusika- ja Draama-akadeemias ning Edinburghi Greyfriarsi kirikus, dirigeeris Ants Soots. 2006. aasta märtsis laulis koor Rootsis, Umeås (Sibeliuse ,,Kullervo" koos Norrlandi Ooperi orkestri ja Kristjan Järviga). Sama aasta sügisel toimusid kontserdireisid Saksamaale: Bochumis oli koos sealse orkestriga kavas Sostakovitsi 13. sümfoonia ning Frankfurdis Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestriga Sibeliuse "Kullervo" Paavo Järvi dirigeerimisel. 2007. aasta sügisel esines koor Dortmundis Jean Sibeliuse muusikale pühendatud festivalil, andes kaks kontserti: Tampere Linnaorkestri ning dirigent John Storgårdsiga esitati Sibeliuse Kullervo-sümfoonia ja Mihhail Gertsi juhatamisel anti kontsert
b) klassikaline kontserdisümfoonia c) keelpillikvartett d) vokaalsümfoonia 20. Nimeta W.A.Mozarti loomingu muusikalise eeskujud ja mõjutajad. Mõjutasid - Leapold Mozart, J.C. Back Eeskuju – F.J. Haydn 21. Ülevaade W.A.Mozarti elukäigust. Sündis 27. jaanuaril 1756 aastal Salzburgis. 1761 aastal pani tema isa kirja tema kaks väikest klaveripala. 1762 aastal korraldas isa last esinemise Münchenis Baieri kuurvürsti ees ning sealt algasid pikkad kontserdireisid. 1773-1781 Saltzburgi peapiiskopi õukonnas (seal komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) 1781-1791 vabakutseline elu Viinis. 22. Ülevaade W.A.Mozarti loomingust ja muusika iseloomustus. „Figaro pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, 41 sümfooniaid, 27 klaverikontserti, instrumentaalsonaadid. Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Julge ja järskude kontrastidega. 23. L. van Beethoveni loomingu ülevaade žanrite kaupa. Klaverimuusika
ustavaks kogu eluks. Noormees oli tulvil jõudu ja julgeid kavatsusi ning temas keev energia leidis väljapääsu uutes helitöödes ja kontserdite andmises. Kohtumine Bonnis läbisõidul viibiva Haydniga tugevdas otsust Viini kolida, et täiendada end kuulsa helilooja käe all. Pärast esimest avalikku kontserdi Viinis aastal 1795 suundus noor muusik pikale reisile läbi Praha, Nürnbergi, Leipzigi Berliini ning kolme aasta möödudes jõudis ta tagasi Prahasse. Kontserdireisid olid talle meeldima hakanud. Peale geniaalse mängu, äratas Ludwig tähelepanu ka oma sõltumatu ja kompromissitu iseloomuga. Järsk ja sirgjooneline noormees ei talunud vähimatki sundimist ega säästnud kõrgilt oma geniaalsust tunnetades ka kõrgeaulisi metseene. Vaatamata edukusele jäi muusika kirjutamine tema jaoks siiski kõige peamiseks. Au-väärses eas itaalia helilooja Antonio Salier suhtus noorde
Solistina on Kerem esinenud mitmete orkestrite ees, sh Tallinna Kammerorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Brandenburg Sinfonia ja Southbank Sinfonia. Tema repertuaari kuulub arvuka kammermuusika kõrval ka Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi, Pjotr Tsaikovski, Felix Mendelssohn Bartholdy, Max Bruchi, Camille Saint-Saënsi, Henri Vieuxtemps'i, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Mihailo Trandafilovski viiulikontserdid. Lisaks üleastumistele Eestis on kontserdireisid Keremi viinud Soome, Austriasse, Saksamaale, Lätti ja Inglismaale.12 Teosed · 3 sümfooniat · 3 sonaati viiulile ja klaverile · 9 keelpillikvartetti · orkestrimuusikat · kammermuusikat13 12 http://www.emic.ee/mihkel-kerem-est 13 Sama allikas 12 Raimo Kangro Raimo Kangro sündis 21. septemberil 1949. aastal Tartus. Kangro suri 4
Tegevus interpreedina Alates 1970. aastast esinenud enam kui 20 muusika- ja džässifestivalil end. NSVL ja Euroopas koostöös enamiku Eesti džässitippude (L. Saarsalu, S. Vrait, T. Unt jt) ning tuntud välismaiste muusikutega (Francis Jauvain, Maurice Jennings, Ron Humphries); kontserdid Itaalia tähe Roberto Lorettiga Arvukalt lindistusi Eesti Raadio fondi MC-d “Kohtumispaik Jazzkaar”(1995) ja “JAZZ PENDEL” (1998) Süvamuusika poolelt kontserdireisid M. Palmi, T. Maiste, V. Kuslapi, V. Puura, E. Otsmaniga Rootsis, Soomes, USAs, Prantsusmaal, Tšehhis, Poolas, Leedus, Lätis Kontserdid Eestis lauljate ja T. Saviaugu (flööt), P. Bernhardti (viiul), A. Villenthaliga (kontrabass) Süvamuusika solistina esitanud G. Gershwini “Rhapsody in Blue” sooloklaveri varianti nii Eestis (11 korda), Krakovis kui Helsingi “Kunstide öö” programmis 2005. aastal
annaabi.ee 
