Partiid on ka tehniliselt virtuoossed. Schumanni laulud räägivad armastusest, kuid pole nii traagilised kui Schubertil. Samuti pole surm tihti esinev teema kuigi Schumann ise kaldus suitsiidile. Klaver oli Schumanni lemmikvahend oma loomigu edastamiseks. Klaverilooming on ühteaegu poeetiline ja virtuoosne, ta suhtus klaverisse kui orkestrisse ning üritas kasutada maksimaalselt selle võimalusi. Eeskujudeks olid Bach, Paganini ja Schubert. Inspireeris ka rmantiline kirjandus. Peale kontserdiarvustuste kirjutas Schumann ka luulet ja novelle. Klaverile on ta loonud väikepalade (miniatuuride) tsükleid kokku 10, tuntuim on ,,Karneval" kuid ka ,,Lauluring", ,,Naise armastus ja elu" ning ,,Poeedi armastus". Karnevalis on 21 erineva iseloouga episoodi, mõned seostuvad talle oluliste inimestega (Clara, Paganini, Chopin), osad väljamõeldud tegelastega ( Eusebius, Florestan). Osad keskaegsete Itaalia komöödianukkudega ( Pierrot, Arlekiin, Colombina).
Sõnakuulmatute karistuseks korraldasid mõisnikud Albus taas peksunuhtluse. Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Krimmi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde romaani lõpuosas tutvustanud. PAGULASAASTAD Novellid: ,,Seadusemees" ,,Tooma tohter" Näidendid Draama ,,Tabamata ime" Peategelane on Leo Saalep kes on pikemalt Euroopa turneest saabunud kodumaale. Kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel saadab teda koduski vaimustatud kiidukõmin. Siis aga esineb mehega tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus võlts. Pingutustest hoolimata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunstimessia ihalejate lootusi. Seda oli juba varem mõistnud ,,päikesenaine" Eeva Marland, kelle käte vahel nüüd otsib Leo lohutust
Taanis elades sai Vilde esimest korda elus elada vaid kirjanikuna, mitte ajakirjanikuna. Näidendid Vilde hakkas näidendeid kirjutama paguluses, olles juba küps kirjameister. Vilde näidendite tegevus toimub linnamiljöös ja probleemid on suurelt osalt haritlaste elust. ,,Tabamata imes" (1912) on kesksel kohal eesti kunstikultuuri jõudmine Euroopasse. Peategelane on Leo Saalep, kes tuleb pärast pikki aastaid tagasi Eestisse. Ta saab kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel ka kodumaal kiita. Siis läheb ta aga naise Lilli Ellertiga tülli, kes siis paljastab, et reklaam oli kinni makstud ning kuulsus võlts. Vaimselt kokkuvarisenud kunstnik otsib lohutust teiselt naiselt. Teoses on kujutatud kõmunäljast seltskonda. Näidendi lavastuse ja Vilde aastaauhinnast ilmajätmise ümber tekkis kirjanduslik skandaal. Arvati, et tegelastel on mitmed prototööbid ning sellist teost ei tahetud väärtustada. LOE VILDE ENDA KOMMENTAAR TEOSE ILMUMISELE!!!!!
Järgnevate aastate jooksul pääses osa maltsvetlasi siiski Kri m mi ja sealt edasi Kaukaasiasse. Sedagi rasket teekonda ja ümberasujate elu uues elupaigas on Vilde ro maani l õpuosas tutvustanud. PAGULASAASTAD Novellid: ,, S eaduse m e es" ,,To o ma tohter" Näidendid Draama ,,Taba mata i me " Peategelane on Leo Saalep kes on pike malt Euroopa turneest saabunud kodu maale. Kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel saadab teda koduski vai mustatud kiidukõ min. Siis aga esineb m eh e ga tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus v õlts. Pingutustest hooli mata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunsti messia ihalejate lootusi. Seda oli juba vare m m õistnud ,, päikesenaine" Eeva Marland, kelle käte vahel nüüd otsib Leo lohutust
jumalaga tema oma relvadega. Ka see tekst on väga visuaalne ja fantaasiarikas ning väga täpselt konstrueeritud. Loeng nr 16 (16.04.2008) Berk Vaher 90ndate lõpu eesti intellektuaalse maastiku silmatorkavam uue põlvkonna esindaja. Tea huvide ring on väga avar ja kirjandus on sellest ainult üks osa. Seal kõrval veel kultuurikriitika, ühiskonnakriitika, kiindumus muusikasse, mis avaldub plaadi- ja kontserdiarvustuste kaudu. Seda muusikaarmastust tasub tähelepanna ka tema proosat lugedes. 2000 ja 2001 aastal ilmuvad talt kaks jutukogu: ,,Pilved asfaltile" ja ,,Kaval kuuldavus". Selle sama viimase pealkiri juba viitab helide maailma olemasolule ja selle maailma ambivalentsusele. Need kaks on sellised raamatud, kus üks noor autor üritab suhteliselt jõuliselt luua oma individuaalset käekirja. Selle kaudu püüab ta esitada ainulaadset maailma tegelikkuse kogemust
annaabi.ee 
