Mõlemad on Saksamaa päritoluga. Mõlema tähtsaim teos on pealkirjastatud sama moodi ,,Language". Nende keelekäsitlus on suurel määral erinev. Saphir'i nimetati juba elu ajal geeniuseks. Benjamin Lee Worf (1897-1941) Ta polnud hariduselt keelemees vaid keemik. Ta oli tuletõrjeinsener töötas kindlustusfirmas. Uurides põhjuseid, sai ta aru, et põhjused on keerised inimesed sõltuvad mitte sellest, kuidas asjad on tegelikult, vaid sellest, kuidas me neid kontseptualiseerime. Tühjad tünnid bensiinijaamas = bensiinist tühjad tünnid, kuid nad on täis bensiiniaru, mis on korduvalt ohtlikum kui bensiin ise. Teda huvitasid erinevad asteekide keeled, nt hopi keel ja nootka (nuu-chah-nult) keel ja navajo keel. Hopisid nimetatakse tihti Ameerika mustlasteks, nad on sellised rändrahvad, kellel pole kunagi mingit territooriumit. Worf nägi, et neil on täiesti teine maailmapilt ja grammatika.
Pigem võib vaadata erinevaid etappe, erinevaid mõjureid, erinevaid ühiskonna segmente, mis muutusid turu reguleerituks. Kuid kapitalistliku moodsa tootmise juurest tuleb siiski tähele panna olulist muutust: individualism. 3 Gild, õukond, kirik asendus individualismiga. See aitab küll kaasa tarbimisühiskonna tekkimisele, kuna kontroll tarbimise eest, mis muidu allus kollektiivile, sai nende eestkoste alt vabaks. Me kontseptualiseerime ennast ja meid - indiviidi - kontseptualiseeritakse mitmel puhul kui tarbijaid. Tarbimine on peagu kõik muu, mida me teeme kui me ei tööta. Nende kahe asja vahel meie elu läänelikus ühiskonnas toimibki: vaba aeg on tarbimisaeg, vaba aja veetmine on üha enam seotud tarbimisega. Me organiseerime oma elu töö ja tarbimise vahel: ärkame üles, tarbime hommikusööki, siis tarbime ühistransporti või bensiini ja
annaabi.ee 
