rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, kannabki endas üsna selget kontseptuaalsust. Samas on enamjaolt tegu sundimatute värssidega, millel lugeja saab lasta vabalt voolata ning mis saavad mõjuda nii mõtlemapanevalt kui ka inspireerivalt, kummalgil juhul lugejat väsitamata. "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka ebareaalsuse, millegi teostamatu
poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, näib kunstnik küsivat. Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge tõelisuse- näivuse teemadel. 4 3. Näituse maalid 5 4. Muljed näitusest Külastasin Jaan Punga kunstinäitust « Eestartutaga » 2006. a. jaanuari kuus Tartu Kunstimuuseumis
primaarse alana siiski nägemist. Ei teata seda, mis on nähtamatu. Teadmine kuulmise kaudu eeldab otsest, isiklikku kontakti kõneleja ja kuulaja vahel. Teadmine nägemise teel võimaldab aga teabe edastamist suuremalt distantsilt, informatsiooni suuremat spekulatiivsust ja ebaisikulisust. Suuliseks esitamiseks mõeldud loomingus luuakse sündmustele üksikasjalikke kirjeldusi ning kaunistatud töötlusi. Kirjasõna eelistab vastupidiselt abstraktsust, kontseptuaalsust ja universaalsust. Kui kuuldav sõna on nähtamatu, siis kirjutatu fikseerib aga detailid. Meeldimise maagia: esitus ja emotsioonid Vana-Kreeka inimest vormisid avalikud üritused. Suuline ettekanne haarab publiku täielikult kaasa nii füüsiliselt ja emotsionaalselt kui ka intellektuaalselt. Tragöödia vallandab emotsionaalseid reaktsioone. Värinad, kananahk, peapööritus, pinge jne neid füsioloogilisi reaktsioone kutsuvad esile draama kriisimomendid
Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. KANTI MAITSEOTSUSTUSE KRIITIKA ilusa määratlust: meeldib mõisteta meeldib huvita otstarbekohasuse vorm ilma eesmärgi enese ettekujutuseta on üleüldise meeldimuse ese Kunst ja ilu seega:vastandina teadmisele ja moraalile (objektiivsed) on subjektiivne ,ei teeni iha, kasu ja huvi, vaid on nautlemiseks ilma sihita on universaalne selles mõttes, et intersubjektiivse kaalutlemise esemed, temaga ei saa siduda kontseptuaalsust ja loogikat, on puhtformaalne Kantil: otsustav lahkuminek varasemast, mis seob kunsti mimesise jäljendusega. Kantil keskne originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane, originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endaleise.KANTI SUBLIIMNE e. ÜLEV Subliimse mõiste võttis 2. saj. kasutusele Kreeka metoodik Longinos. Seostas seda imestusväärsete loodusjõududega.17. saj. kasutab kriitika
annaabi.ee 
