(nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). •Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või “stsenaariumideks” (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, kohvikus, jne jne. 13. Mäluprotsessid – unustamine. Miks on unustamine kasulik/kahjulik? Unustamise põhjused. •Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine •Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud.Ei ole üheselt
organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). ·Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või "stsenaariumideks" (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, kohvikus, jne jne. Miks leiab aset UNUSTAMINE? ·Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine ·Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud.Ei ole üheselt selge, miks ja kuidas unustamine toimub · Üldiselt - erinevates olukordades ja sageli ka erinevate mälusüsteemide puhul on
kus ta toimub, vaatemänguline) Struktureeritus, mis on parajasti müügil, kes on ostjad/müüjad jne Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu "sotsiaalne kesksus" ehk erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejad (liminaarne ruum ehk koht, kus piirid erinevate gruppide vahel hägustuvad) Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus (kindel koht kus turg toimub) üleminek abstraktsesse ja kontseptuaalsesse ruumi Läbipaistvad vahetussuhted (tootjalt tarbijale, kaupmehelt ostjale) keerukad tootmis-ja tarbimisahelad (mitmekihilised, täpselt kunag ei tea, kus see toode täpselt on tulnud, kui palju usaldame neid kes kaupu kontrollivad) Vahetu vahendatud Reguleeritus (erinevad piirid ühiskonnagruppide vahel jäigemad) dereguleeritus "vaba turg" Turu eeltingimused ja omadused Turukultuur:
) • Kuidas mojutab andmete muutmise sagedus seda, kui tihedalt tuleb ̃ andmeplokkidesse sisemisel tasemel ridu paigutada? Harva muudetavate tabelite ja indeksite andmetele ei pea palju ruumi jätma, väga sageli muudetavate tabelite ja indeksite andmed peaks olema plokkides, kus on vaba ruumi 30%. • Millisesse andmebaasi tasemesse (skeemi) kuuluvad erinevad andmebaasiobjektid? (vaated valisesse, baastabelid kontseptuaalsesse, indeksid ̈ sisemisse) • Kuidas saab Oracles luua arvujada generaatorit (CREATE SEQUENCE) ja trigerit (CREATE TRIGGER)? • Aktiivne, sundmustele reageeriv andmebaas – millise andmebaasiobjekti olemasolul voib sellest raakida? (trigerid ja/või deklaratiivsed kitsendused) • Trigerid (Oracle naitel). ̈ Triger on andmebaasiobjekt, mis võimaldab andmebaasis
Loogiline andmete sõltumatus andmebaasi kontseptuaalses skeemis tehtud muudatus ei mõjuta seda kuidas paistavad kasutajatele andmebaasi välised skeemid. Füüsiline andmete sõltumatus andmebaasi sisemises skeemis tehtud muudatus ei mõjuta seda kuidas paistab kasutajatele andmebaasi kontseptuaalne skeem. Relatsiooniline mudel ja kolmekihiline arhitektuur Relatsioonilise mudeli poolt ettenähtud objektid kuuluvad: välisesse tasemesse virtuaalsed relvarid kontseptuaalsesse tasemesse baasrelvarid, operaatorid Sisemise taseme struktuurid peavad võimaldama kasutada kõiki relatsioonilises mudelis ette nähtud kontseptuaalse ja välise taseme elemente Relatsiooniline mudel ei kirjuta ette, millised peaksid olema sisemise taseme struktuurid Füüsiline andmebaasi disain Sisend. Loogilise disaini dokumentatsioon. Teadmised kasutatava andmebaasisüsteemi ja rakenduse ehitamise vahendite kohta. Tulemus.
Äratundmine jaguneb: sundvalik ja vaba valik. Kodeerimise spetsiifilisus Meelespidamine sõltub suuresti ka meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. Kodeerimise spetsiifilisuseprintsiip - edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e kodeerimisel . Skeemid ja stsenaariumid/schemas and scripts/- saabuv materjal paigutatakse eelnevate teadmiste ja kogemuse põhjal kontseptuaalsesse raamistikku (nimet. tegevusskeemideks või “stsenaariumideks”), ning seda kasutatakse hilisemal meenutamisel nt käitumine teatris, loengus,spordivõistlusel, kohvikus, arsti juures, jne. Unustamine - Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. Kõike meeles pidada oleks mõttetu ressursi raiskamine. Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud. Klassikaline unustamise kõver
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1
tasemel ridu paigutada? Kui andmeid muudetakse ja tekib migreerumine, siis on vaja uus rida lisada ja kui andmeid muudetakse sagedasti ja migreerumine tekib sagedasti, siis tuleb read päris tihedalt ikka paigutada. I guess... 48 Millisesse andmebaasi tasemesse (skeemi) kuuluvad erinevad andmebaasiobjektid? Vaated välisesse, baastabelid kontseptuaalsesse, indeksid sisemisse. Kuidas (millise käsuga) saab Oracle's luua numbrijada generaatorit ja trigerit? Arvujada generaatorit - CREATE SEQUENCE ja trigerit - CREATE TRIGGER. Numbrijada generaatori objekt Andmebaasisüsteemis võib kasutada nn. numbrijada generaatoreid selleks, et genereerida unikaalseid, antud arvu võrra suurenevaid numbreid tabeli kirjete jaoks. Generaator Oracle näitel CREATE SEQUENCE arve_nr INCREMENT BY 10 START WITH 10
annaabi.ee 
