Kõikide süsteemi operatsioonide jaoks 4. Millised tegutsejad (actors) on vaja kasutusjuhtude mudelis identifitseerida? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne ja ammendav) vastus (kõik ülejäänud/mitteparimad vastused loetakse valeks): primaarsed tegutsejad *vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad arvutisüsteemid kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad inimtegutsejad toetavad tegutsejad 5. Süsteemi jadadiagrammi käsitletakse (C. Larmani raamatus ning kontseptuaalse süsteemianalüüsi aine konspektis) järgmise UP-s (Unified Process) koostatava mudeli osana: domeenimudel arendusmudel eesmärkmudel ärimudel disainimudel *kasutusjuhtude (use case) mudel 6. Millised vaatenurgad defineerib Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise metoodika? Valige täpne (s.t. õige ja ammendav) vastus: määrab objektide, protsesside ja struktuuri vaatenurgad määrab objektide ja protsesside vaatenurgad määrab struktuuri ja dünaamika vaatenurgad
Kõikide süsteemi operatsioonide jaoks 4. Millised tegutsejad (actors) on vaja kasutusjuhtude mudelis identifitseerida? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne ja ammendav) vastus (kõik ülejäänud/mitteparimad vastused loetakse valeks): primaarsed tegutsejad *vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad arvutisüsteemid kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad inimtegutsejad toetavad tegutsejad 5. Süsteemi jadadiagrammi käsitletakse (C. Larmani raamatus ning kontseptuaalse süsteemianalüüsi aine konspektis) järgmise UP-s (Unified Process) koostatava mudeli osana: domeenimudel arendusmudel eesmärkmudel ärimudel disainimudel *kasutusjuhtude (use case) mudel 6. Millised vaatenurgad defineerib Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise metoodika? Valige täpne (s.t. õige ja ammendav) vastus: määrab objektide, protsesside ja struktuuri vaatenurgad määrab objektide ja protsesside vaatenurgad määrab struktuuri ja dünaamika vaatenurgad
ärimodelleerimise notatsioonis? ärikasutusjuhtude diagramm klassidiagramm tegevusdiagramm olekudiagramm 18. Milline alljärgnevatest väidetest on õige (või vähemasti tõele kõige lähemal)? Valige õige vastusevariant: Mõlemad on võrdselt tähtsad Domeenimudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Domeenimudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 19. Süsteemi jadadiagrammi käsitletakse (C. Larmani raamatus ning kontseptuaalse süsteemianalüüsi aine konspektis) järgmise UP-s (Unified Process) koostatava mudeli osana: arendusmudel domeenimudel disainimudel ärimudel kasutusjuhtude (use case) mudel eesmärkmudel 20. Süsteemi operatsioonide (lepingute) järeltingimustes ei ole tarvis kirjeldada: Assotsiatsioonide loomist ja katkestamist Välisvõtmete väärtustamist Objektide (eksemplaride) loomist ja kustutamist; Atribuutide väärtustamist 21
Kontseptuaalsete klasside atribuudid Operatsioone kontseptuaalsetele klassidele üldjuhul EI defineerita (erandina võib soovi korral defineerida operatsioonid, mis väljendavad inimtegutsejate rolle) 2. Kontseptuaalne Klass Tal on sümbol, sisu ja laiendus. See ütles tohutult palju, right? 1. Sümbol - sõna või kujutis, mis esitab kontseptuaalset klassi (n Loengutöö) 2. Sisu/eesmärk (intentsion...Mart see intention ei peaks olema?) - kontseptuaalse klassi definitsioon (n Loengutöö esitab testi sooritamise sündmust. Tal on kuupäev ja kellaaeg) 3. Laiendus (extention...MART PLS ma hakkan ise ka juba kahtlema. Extension) - nääidete hul, millele kontseptuaalne klass rakendub (kõikide loengutööde hulk). UML-is saab laiendust modelleerida Objektidiagrammiga. 3. Objektikeskne vs tegevuskeskne dekompositsioon (tükeldus) Dekompositsiooni loogika erinevus struktuurses ja OO alaüüsis:
7. Millised tegutsejad (actors) on vaja kasutusjuhtude mudelis identifitseerida? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne ja ammendav) vastus (kõik ülejäänud/mitteparimad vastused loetakse valeks): primaarsed tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad arvutisüsteemid kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad inimtegutsejad toetavad tegutsejad 8. Süsteemi jadadiagrammi käsitletakse (C. Larmani raamatus ning kontseptuaalse süsteemianalüüsi aine konspektis) järgmise UP-s (Unified Process) koostatava mudeli osana: domeenimudel arendusmudel eesmärkmudel ärimudel disainimudel kasutusjuhtude (use case) mudel 9. On antud kasutusloo kirjelduse fragment: *1* Administraator sisestab ID ja parooli dialoogi aknas (vt. joonist 3). *2* Süsteem autendib Administraatori. *3* Süsteem kuvab “kasutajate redigeerimise” akna (vt. joonist 4).
See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille “olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist.” (Rosentau 2004, lk 14) Paljud nüüdisajal eksisteeriva õiguse teooriad ongi eelkõige nn kontseptuaalsed
ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega eksponeerituse koondkirjeldus eksponeerituse analüüsi kokkuvõe, millele tuginetakse riski kirjeldamisel huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi järelevalvaja Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv
andmebaasisüsteem, kasutatav riistvara platvorm, kasutatava arvutivõrgu ülesehitus, töökiiruse küsimused jne. Selle põhjal saab luua andmebaasi tehnilise kirjelduse erinevate keskkondade jaoks. 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) Kontseptuaalne andmemudel on mittetehniline mudel, mis kirjeldab süsteemi baasandmeid. Ta kirjeldab nõudeid andmebaasile, aga mitte andmebaasi tehnilist realisatsiooni. Kontseptuaalse andmemudeli võimalikku struktuuri kirjeldab järgmine valem: Kontseptuaalne andmemudel = andmebaasi kontseptuaalset struktuuri esitavad diagrammid + diagrammide elementide tekstilised spetsifikatsioonid (semantika kirjeldus) + andmetega seotud kitsenduste spetsifikatsioonid. Võib dokumenteerida kasutades olemi-suhte diagrammid, olemitüüpide, atribuutide ja seosetüüpide definitsioonid. Olemi-suhte diagramme võib luua kasutades UML klassidiagramme
Sellega seoses on veel vara öelda, kas kogu arhiveeritud .doc failide kogum on ilma arhivaaridepoolse lisategevuseta kasutatav ka näiteks 10 aasta pärast või vajab siiski kogu see massiivne digitaalarhiivi aines oma arhiiviväärtuse säilitamiseks tõesti ümbersalvestamist teise vormingusse? Selle teema jätkuks kerkib kohe päevakorrale järgmine probleem, mis minu meelest digitaalsest arhiveerimisest rääkides arutlemist vajab- kuidas taolist arhiivi hallates kontrollida säilikute kontseptuaalse objektina esitamise võimalikkust ja kasutatavuse säilimist? Kahjuks ei ole siiani olemas veel ühtegi tehnoloogilist lahendust, mis suudaks iseseisvalt tagada digitaalobjektide säilivuse.5 Seega tähendab kasutatavuse ja konteksti säilimise tagamine pidevat ressursi- ja ajamahukat kontrolli, failivormingute haldamist ja vajadusel konverteerimist. Kas selle ressursi säästmiseks oleks võimalik neid tööprotsesse automatiseerida? Jah, alguses tähendaks see uute
kui ei järgita reegleid ja standardeid, mis on loodud minevikus tehtud otsustega, siis suurenevad kulutused seoses investeeringutega, õppimisega, koordineerimisega ja ennetamisega. See ongi põhjuseks, miks eksisteerivaid institutsioone tavaliselt lihtsalt muudetakse ja ei asendata mingi uue institutsiooniga. (Trouvé et al. 2010, 4) Kui rääkida probleemist, et teooria ja kogemused rajasõltuvuse puhul ei seostu, siis Vergne ja Durand on selle põhjusena ära märkinud kontseptuaalse selguse ja testitavuse puudumise. Rajasõltuvust on võimalik ka kitsamalt defineerida ja see definitsioon eristab kontingenti, enesetugevdamist ja kinnistumist ning esitab neid komponente kui peamiseid rajasõltuvuse kohta käivaid karakteristikuid. (Vergne, Durand 2010 viidatud Dobusch, Kapeller 2013, 289) Et teada saada, kas antud töös kasutatav institutsioon vastab üldse ajaloolise institutsionalismi ja rajasõltuvuse kontekstile, tuleks vaadelda järgmisi kriteeriumeid:
Esteetiline kogemus on inimajus toimuv protsess, millele on omane, et teosesse ollakse neeldunud, eemaldutakse argimaailmast ja oma emotsioonidest ning tuntakse avastamisrõõmu. Esteetiline kavatsus ei peagi realiseeruma, sest see sõltub subjektist ning kunstiliigil võib puududa esteetiline eesmärk või võib ta olla pühendatud mõnele muule kavatsusele. 2. Esteetilist kunstiteooriat on kritiseeritud, kuna see ei arvestavat asjaoluga, et kontseptuaalse kunsti ja poliitilise kunsti puhul puudub esteetilise kogemuse taotlus. Samuti ei peeta kunstiks autosid, kujundujumist ja iluvõimlemise harjutusi, kuigi nende loomisel esineb esteetilise kogemuse kavatsus. Esteetilise kunstiteooria definitsiooni peetakse seega liiga kitsaks või liiga avaraks. 3. Ajalooline kunstiteooria väidab, et kunsti puhul on olulisel kohal seos eelneva kunstiga ehk kunsti saab defineerida kuulumise järgi kunsti loomise pikka ja väga mitmekesisesse traditsiooni. 4
4. Projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms organiseerimine) 5. Teosed (teosed, millele tekib autoriõigus, vt Autoriõiguse seadusest § 4, lg 3) TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine 2.3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU KOKKUVÕTTE STRUKTUUR: Tiitelleht Sissejuhatus: praktilise töö tausta avamine, lähtealused ja eesmärgid; Töö ülevaade: kontseptuaalse lahenduse kirjeldus, töö aktuaalsus, tööprotsess, töö tulemus Kokkuvõte: hinnang sissejuhatuses püstitatud eesmärkide saavutamise kohta ning tehakse ettepanekuid idee edasiarendamiseks või paremateks lahendusteks; Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, salvestused vms) 3. VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED Töö vormistatakse arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas.
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine,
Kontseptuaalne kompetentsus on üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve. See hõlmab organisatsiooni kui terviku funktsioneerimise ja selle osade seoste ning vastastikuse toime mõistmist, kaasa arvatud ka väliskeskkond ja selle mõjutused ning võimalikud arengusuunad, arendada tegevust organisatsiooni eesmärkidel. Tehnilised oskused on olulisemad juhtimise esmasel tasemel ja nende tähtsus väheneb juhtimise kõrgematel tasemetel. Teiselt poolt kontseptuaalse kompetentsuse tähtsus on suurem kõrgematel tasemetel, kus mõjutatakse organisatsiooni paljusid osi või organisatsiooni tervikuna. Sotsiaalne kompetentsus on oluline kõigil tasanditel, kuid kõige enam seal, kus lahendatakse enamik inimprobleeme, s.t. esmastel tasanditel. Mõned juhtimise uurijad toovad veel eraldi välja diagnoosimise oskuse ja poliitiline kompetentsuse. KIRJANDUS Siimon, A., Türk, K., 2003. Juhtimine. Põhimõisted ja seosed. Tartu: TÜ Kirjastus
Mitte lihtsalt viitama kliendile, kes seda tellis, et ettekandjad saaksid temast rääkida. (Evens, M. Green 2006; viidatud Evens jt 2007: 19 järgi) 4.7 Mentaalse vahemiku teooria Mentaalse vahemiku teooria uurib, kuidas tähendus tekib. Gilles Fauconnier (1985, 1997) arendas selle teooria. Gilles Fauconnier ja Mark Turner arendasid seda teooriat edasi ja sealt arenes välja konseptuaalse segunemise teooria. Koos need teooriad üritavad tegeleda sageli tähelepanuta jääva tähenduloome kontseptuaalse poolega. Nende teooriate põhiseisukoht on, et keel pakkub vaid ebatäpseid viiteid tähendusloomeks konsteptuaalsel tasandil. (Fauconnier, Turner 2002; viidatud Evens jt 2007: 18) Fauconnier leiab, et tähendusloome algab mentaalse ruumi loomisest ja siis nende vahede kaardistamisest. Kaardistamine on alati seotud kindla diskursusega ehk siis tähendusloome on alati kontekstiga seotud. Selle teooria idee on, et mentaalne ruum jaotab
otsusetegijad ja teiste mõjutajad; Eneseusk usk oma võimekusse tulla toime raskete ja keeruliste situatsioonidega, võtta vastu otsuseid ning leida lahendusi läbikukkumistele. Erinevus Läänest Võrreldes saadud tulemusi muu maailma kogemustega võime väita, et sarnasus juhtide edu tagavate kompetentside osas on märkimisväärne. Kuid on ka paar huvitavat erinevust. Eesti juhte iseloomustab suhteliselt tagasihoidlik kontseptuaalse mõtlemise (oskus näha tervikpilti ning mõelda üldistavalt) ning analüütilise mõtlemise (oskus märgata detaile ning näha nendevahelisi seoseid) kasutamine võrreldes oma Lääne ametivendadega. Miks pööravad Eesti juhid mõtlemisega seotud kompetentsidele võrdlemisi vähe tähelepanu? Siinkohal võime teha vaid oletusi. Ühelt poolt mineviku riigikord ning seal valitsenud põhimõtted pigem taunisid iseseisvat mõtlemist. Teiselt poolt on viimase
tähtsus. Probleemid enesehinnangu määratlemisel Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Vastuolude ja enesehinnangu mõõtmisega kaasnevate probleemide peamiseks põhjuseks peetakse minakonseptsiooni kontseptuaalset nõrkust ehk nagu Harter (1990) on kujundlikult väljendanud, ei saa rakendada ,,metodoloogilist vankrit kontseptuaalse hobuse ette". Byrne'i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest, mis viib omakorda metodoloogiliste probleemideni, mis muudavad küsitavaks nii mõõtevahendi kui selle aluseks oleva teoreetilise raamistu kehtivuse. Kuivõrd enesehinnangu puhul on tegemist hüpoteetilise konstruktiga, mistõttu see ei ole vahetult vaadeldav ega
seisundidiagrammi seos? Lepingud kirjeldavad objekti seisundite muutmise korda. Kõik seisundid on esitatud seisundidiagrammil. Üldiselt vastab igale seisundi üleminekule oma operatsioon, mille kohta tehakse leping. • Milline on aine projektile moeldes operatsiooni lepingute ja kasutusjuhtude seos? Kasutusjuhud toimivad vastavalt operatsioonide lepingutele. • Milline on aine projektile moeldes operatsiooni lepingute ja kontseptuaalse andmemudeli seos? Kontseptuaalne andmemudel kirjeldab nõudeid andmebaasis olevatele andmetele, operatsioonid on nende nõuetega kooskõlas. • Mis on klassifikaator? Millised on tuntud klassifikaatorid? (riigid, inimkeeled, valuutad, tookohad, soo tähised) Klassifikaator on täpselt kirjeldatud, üksteist välistavate ning number või tähtkoodiga tähistatud kategooriate põhjalik ja korrastatud süsteem.
sügavus, ulatus, loogilisus / mõistlikkus. Materjale uurides on tähtis säilitada avatud meel. Kui oled end tõsiselt pühendanud uurimisprotsessile, pead olema valmis selleks, et su tõekspidamised võivad muutuda. Üks kasulikke kriitilisi meetodeid on kuradi advokaadi mängimine, mis tähendab seda, et inimene võtab meelega konfliktse või erineva (võimalusel ebamugava) seisukoha, et näha asju teisest perspektiivist. Teine kasulik võimalus ideedest aru saamiseks on kontseptuaalse raamistiku väljatöötamine. Kasutades kriitilisi kriteeriumeid ja meetodeid hakkad mõistma oma professionaalset konteksti, selle põhiargumentide tähtust ja väärtust. (lk 38-41) Oma magistritöö jaoks pean ma kõigepealt endale selgeks tegema kriitilise mõtlemise tähenduse, sest hetkel on see mulle veel veidi segaseks jäänud. 2.3 Viitematerjalide leidmine ning kasutamine kunsti- ning disainialastes uurimustes
enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal. Selleks võis olla lumelabidas, jalgratta ratas, aknaraam või mõni muu tööstuslikult valminud ese, mille juures kunstnik ise mingit käsitööoskust ei rakendanud. Selline uutmoodi kunstile lähenemine muutis senikehtinud arusaamu kunsti olemusest, seadis kahtluse alla ka galeriide funktsiooni ning andis kunstnikule vabama voli nimetada kunstiks midagi, mida ta ise kunstiks pidas. Kontseptuaalse teose loomise eelduseks on idee. Teos ise võib olla installatsioon, film, foto või ka performance ja selle valmistamiseks sobib kasutada mistahes esemeid ja materjale või lasta see hoopis abilisel valmis teha. Ka ei pea teos enam esteetiliselt nauditav olema kuna selle ülesanne oli sügavama vaimse idee või probleemi käsitlemine. Kontseptualistid julgesid kahelda ka galeriide tähtsuses kunsti vahendajatena.
.n Kontakti_tüüp kommentaar : String Rentnik (from Lepingute register) (from Rentnike register) Kontseptuaalse klassidiagrammi tekstiline tõlgendus: Rentnik, kes on üheks lepingu osapooleks, rendub lepinguga kinost ruumi. Ruumidel on kasutamise sihtotstarve. Rendilepingu alusel esitatakse rentnikule üüriarveid. 1.1.1.94.5 Klasside definitsioonid Olem Definitsioon Rentnik Rentnik on ettevõttega ruumi(de) rendilepingu sõlminud organisatsioon
abstraktne (projekt, probleem, eesmärk) Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete – kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine “asjadest”, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks 39. Kontseptuaalse andmemudeli koostamise tehnikad Kontseptide kategooriate kasutus Äriobjektide määratlemisel saab kasutada kontseptide liigitust/kategooriaid Lausendite meetod Nii nagu tegevusdiagrammi joonistamisel saab ka kontseptuaalmudeli joonistamisel kasutada lausendite meetodit. Analüüsimustrite kasutamine Lisaks kontseptide kategooriatele ja lausendite meetodile saab kontseptuaalmudeli koostamisel kasutada ka valdkonna analüüsimustreid –
Rõhuasetus kandub üle pragmatismi. Jagab tänapäeva lääne filosoofia kaheks: analüütiliseks (Ameerika ja Inglise filosoofid) ja kontinentaalseks (Prantsuse, Saksa ja Itaalia filosoofia). Ründab trad. F. kui tõe otsimist. Eelkäijad: W. Sellars "Empirism ja mõistuse funktsioon" (1956) lammutas "antuse müüdi", mis on omane empiirilisele F. W. Quine näitas, et eristus analüütiliste ja sünteetiliste väidete vahel ei pea paika, seega kaob ka eristus faktilise ja kontseptuaalse vahel. D. Davidson tegi järgmise sammu ja kõrvaldas eristuse kontseptuaalse skeemi ja sisu vahel. Filosoofe on kolme liiki : 1. filosoofid-õpetlased. Nt. Russell. Imiteerivad teaduslikke meetodeid ja neil pole Rorty arvates tulevikku, sest epistemoloogia on nende jaoks tähtsaim. Tunnetus on sel juhul seotud representatsiooni täpsusega. Kui poleks olnud ettekujutust teadvusest kui peeglist, poleks ka taolist tunnetuse mõistet tekkinud.
Täiendatud andmemudelit Täiendatud objektide ja atribuutide semantikat Lisatud CRUD maatriks V1.1 4.09.2008 Rain Öpik Kohandatud 2008a. sügissemestriks V1.2 2.10.2008 Rain Öpik Seisundidiagrammi täpsustus. V1.3 23.10.2008 Rain Öpik Kontseptuaalse klassidiagrammi täpsustamine, lausendite parandamine.
selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka sellest, millega nad ei tegele. Kuigi samas on filosoofias olemas suhteliselt püsiv probleemide kogum ning kasutusel on äratuntavalt eriomane mõistestik. Filosoofia on ainus akadeemiline vaimse tegevuse ala, kus ühte filosoofiavoolu kuuluv filosoof võib teise filosoofiavoolu malle järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada. Näiteks täppisteaduse keele ja kontseptuaalse aparaadi loogilise analüüsiga tegelev positivist võib inimolemise absurditundega tegelevat eksistentsialisti pidada väljaspool filosoofiat (seega nt poeesiasse, psühhiaatriasse, erinevatesse kunstialadesse vm) kuuluvaks. Täiesti tavaline on olukord, et erinevad õppejõud võivad ühte ja sama teemat käsitleda väga erinevalt. Filosoofia on mõtetes hõlmatud ajastu, oma aja vaimne kvintessents (Hegel, Marx). Muidugi
See illustreerib ka ideed, et erinevad hoiaku-hoidmised, tõlgendavad süsteemid võivad töötada erinevate hoiakutega, ja et hoiak kättesaadav ühele süsteemile ei pruugi olla kättesaadav teisetele süsteemidele. Näiteks, kuna meil on erinevad kognitiivsed võimed, siis kassid paratamatult töötavad erinevate hoiakutega kui inimesed ehk tegelt siis inimesed pole ainukesed hoiaku-hoidjad. Seega, hoiakud pole tehtud inimeste struktuuri kohaselt, ja on lihtsalt kontseptuaalse skeemi esiletoomise tulemus. Mitte ainult inimesed ei omista erinevaid hoiakuid, kuid tundub ka loomulikult eelsoodumuslik. Nt meie visuaalne seadistus lubab enamusel meist, kes pole pimedad, näha asju laual. Selle asemel, et näha mingeid koosolevaid üksikasju kuhjana(marslased). Lisaks, mõned hoiakud ei ole puhtalt kättesaadavad ainult inimestele, vaid tunduvad olevad sisse ehitatud meie kognitiivsetesse võimetesse, mille tulemusena on meil hoiakud, mida hoida.
ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine. KUNSTNIKUD JOSEPH KOSUTH (sünd. 1945)
sobi alati (skalaarsus opositsiooni asemel). Hierarhia annab võimaluse öelda, millised kombinatsioonid võivad esineda. Hierarhia võimaldab postuleerida suure hulga implikatsioonilisi universaale. Kontseptuaalne ruum kõik eristused, mida inimene on suuteline tegema. Semantiline kaart tegelikud eristused, mida keel(ed) ühe semantilisi ruumi piires teevad. Semantilised kaardid on võimelised määrama universaalse kontseptuaalse ruumi parameetreid, implikatsioonilisi universaale ning grammatikaliseerimise viise. Mõned teoreetikud väidavad, et on olemas vaid üks universaalne kontseptuaalne ruum ja et iga keele grammatika on joonte summa, mille on joonistanud keel üle üksiku jagatud ruumi. Esitatakse tasapinnaline ehk kontseptuaalne ruum, mis püüab ära näidata kõik selles konkreetses väljas olevad tähenduses, mis võiks maailmakeeltes olemas olla. Semantiline kaart püüab välja selgitada maailmakeelte
· Casson (1994): ettevõtja kohal on majandusteoorias "tühik" teadmiste tuumkogumit · Aldrich & Baker (1997): kaootiline ja eel-paradigmaatiline · ... arengufaas, distsipliin ei ole veel piisavalt hästi piiritletud · lootustandev (promising) (Shane & Venkataraman 2000) · eklektiline (Verheul et al 2001) Lisaks: · kontseptuaalse raamistikuta (Shane & Venkataraman 2000) · ettevõtlusalaste artiklite arv peamistes juhtimisalastes ajakirjades kasvab, · ... · teoreetilised ja empiirilised uuringud on tandemis, kasvab uuringute
igasugusele sisule. Niinimetatud totemism ei ole defineeritav sisemiste tunnuste kaudu, vaid vastab erinevatele teatud formaalsest süsteemist suvaliselt välja toodud modaalsustele. Selle formaalse süsteemi funktsioon on garanteerida ideede konverteeritavus sotsiaalse reaalsuse eri tasandite vahel. Frazer leiab, et teised totemismitüübid lähtuvad austraalia kontseptuaalsele totemismile ja olevat leidnud primaarse totemismi vorme, mis võivad kontseptuaalse totemismi aluseks olla (inimesed usuvad, et nende elu on seotud mingi looma või taime eluga, mida tähistatakse sõnaga, mis umber tähendab hinge). Oma tamaniu (tähendab umbes sama) avastab Mota elanik visiooni või ennustamistehnikate kaudu. Nunudel määrab selle ema raseduse ajal. Tamaniule põhinevad ka mitmed söögikeelud (see võrduks autokannibalismiga). Lifu saarel võib surija näidata mõnda looma või taime, milles ta reinkarneerub. Tema
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse
mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine. 7. minimalism
Iseloomustab inimeste käitumist impulsiivsus vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Kas ollakse tormakas või järelemõtlik. Lihtsate ülesannete korral on järelemõtlikkus kasulik, keeruliste ülesannete korral tormakusele kalduvad lahendavad kiiremini. Väikestel lastel impulsiivsus domineerib. Üldjuhul muutuvad lapsed vanemaks saades reflektiivsemaks. 3) Metoodilised võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Ülemäärase tormakuse ohjeldamine. Nt õpetaja näitab õpilasele lahendusläiku etapiti. Kui ollakse liigselt tormakas siis näiteks õpilane võib teada valemit, tahab aga kiiresti valmis saaa, mistõttu võib tekkida viga. Õpetaja aga ju ei tea kas õpilane teab tõesti valemit ja oli lihtsalt tormakas. 4) Psühholoogiline diferentseerimine. Inimestel võib esineda kaks äärmuslikku tajumisviisi:
ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine. KUNSTNIKUD ● JOSEPH KOSUTH (sünd. 1945)
Kontseptuaalne tempo iseloomustab inimeste tunnetuslikku impulsiivsust vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Õpilaste kontseptuaalne tempo avaldub mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J. KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad valima esimese usaldusväärsena näiva lahendusvariandi, reflektiivsed aga kalduvad põhjalikult juurdlema lahendusvariantide sobivuse üle. Õpilaste ülemäärane impulsiivsus takistab normaalset õppimist
. teisalt muutsid need uued kiired juba olemasolevaid uurimisalasid. Paradigma, seadused, teooriad kitsendavad nähtuste valdkonda, mis igal ajastul on teadusuuringutes kättesaadav – paradigmaga koos ka menetlusviiside ja ootuste muutumine. Teooria ja avastus – kas alati käsikäed ja loogilises seoses? Ei kui jah, siis teooriast uus paradigma. Eksperimentide rohkus uue teooriani jõudmisel - Leideni purk Eelnev teadlikkus anomaaliast, vaatlusliku ja kontseptuaalse äratundmise järk- järgulinesamaaegne esiletulek, sellele järgneb parafigmateooriate ja protseduuride muutumine Psühholoogiline katse mängukaartidega – alguses kogetakse ainult ootuspärast ja seda ka olukordades, kus hiljem täheldatakse anomaaliat. Esimene vastu võetud paradigma seletab üsna edukalt enamikku vaatlusi ja katseid. St nõuab edasine areng keerukamaid katseid, seadmete kontstrueerimist, sõnavara ja mõistete viimistlemist.
kasutusstsenaariumid (tegutsejad, eesmärgid, käivitav sündmus, sündmuste käik, alternatiivid jne). Register: Objektivaade - Registri detailanalüüsi objektivaate koostamise käigus toimub kontseptuaalne andmebaasi disain so protsess, mille käigus koostatakse organisatsiooni infomudel, mis on täiesti vaba kõigist realiseerimisega seotud kaalutlustest. Kontseptuaalse andmebaasi disaini sammud: - Täpsustatakse olemi tüübid. -Täpsustatakse suhete tüübid. - Määratakse kõik teadaolevad atribuudid ja seostatakse need olemitega või suhetega. (Oluline on rõhutada, et siin 28 ei leita välisvõtme atribuute, sest välisvõtmed on seotud
EVS-ISO 23081-2:2011 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid: Dokumentide metaandmed. Osa 2: Kontseptuaalsed ja rakenduslikud küsimused Keskendub dokumentide haldamise metaandmeelementide määratlemise raamistikule ja käsitleb üldiselt nii füüsilisi, analoog- kui digitaalmetaandmeelemente kooskõlas ISO 23081-1 põhimõtetega. Standard põhjendab dokumentide haldamise metaandmete kasutamist organisatsioonis, esitab metaandmete kontseptuaalse mudeli ning üksikasjaliku hulga üldisi metaandmetüüpe, mis sobivad igasuguse dokumendikeskkonna jaoks, näiteks dokumendihalduse ja arhiivihalduse rakendustesse. Siin määratletakse metaandmepõhitüübid nii dokumendiolemite kui ka muude haldamist vajavate olemite jaoks selleks, et dokumenteerida ja mõista dokumentide konteksti. EVS-ISO/TR 26122:2008 Informatsioon ja dokumentatsioon. Osa 1: Tööprotsesside analüüs dokumentide haldamiseks.
Video-keel esindab Eestis ka välja maal 1994 Sao Paolo biennaalil Jaan Toomiku ,,Teekond Sao Paolosse" on algus tema edukale teekonnale kõneluses üksinduse seisund, mütoloogia ja kehalise olemuse vahel. Destudio seltskond Herkki-Erich Merila, Peeter Laurits, Tarvo-Hanno Varres- suunasid foto visuaalse reklaami arengu Eestis unustamatta selle kunstilist väärtust ja kasutades tehnoloogilist mängu kui võimalust. Kontseptuaalse, iseseisva kunstiteose fotokunsti defineeris Peeter Linna Faculty of Taste kabinetiga EKA juures. Tugevalt kokkuhoidev noorte seltskond MOBIL (Martin Pedanik, Margot Kast, Piret Räni, Marco Laimre, Piia Ruben, Kadri Kangilask) kirjeldasid tolleaegset ühiskoda fotozanri kaudu. Infotehnoloogia areng annab ka kunstile uue vormi. Ando Keskküla ja Raivo Kelomees tutvustavad Eestile elektroonilise kunsti olemust EKS juures tegutseva E-meedia keskuse kaudu. Tekkis nähtus neopop
empiiriliselt määratleda. Madissoon oli esimene Eestis, kes uuris kriminaalseid karjääre. Tema ettepanekud, kuidas kuritegevusega võidelda kandsid tolle aja vaimu. 1945. a. arreteeriti ning kuni 54. eluaastani oli vangistatud ja asumisel Venemaal. 10. Inimkäitumise determineerituse problem (eksternaalne, internaalne, jäik, pehme determinism). Kriminaalne käitumine on unikaalne, ainult inimesele omane käitumisviis, mis tuleneb inimese kontseptuaalse mõtlemise võimest. Determineeritus inimkäitumises tähendab põhjuse päritolu, olemust ja lokaliseeritust, asupaika ehk vastust küsimusele mis on need jõud, mis panevad inimesi üldse midagi tegema; kas need asuvad inimese sees või väljaspool. Determineeritus on rohkem orienteeritud tuleviku mõistes käitumise seletamisele. Kui käitumise põhjused on eelkõige indiviidis endas, siis saab rääkida internaalsest ehk seesmisest determinismist
prestiizi. Metafüüsiline tähendus viitab suhetele üleloomuliku maailmaga, mida omistatakse näiteks rituaalsetele esemetele. Mõiste "kontekst" tähistab objekti ja keskkonna suhteid. Konteksti võib kirjeldada süsteemina, millel on kaks dimensiooni materiaalne (füüsiline) ja kontseptuaalne. Füüsiline kontekst sisaldab kõiki teisi objekte, millega artefakt on seotud valmistamisprotsessis ning edasise kasutamise käigus. Kontseptuaalse süsteemina võib konteksti mõista kui kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda, millega artefakt on seotud. Võimalik on eristada nn primaarset ja sekundaarset konteksti. Primaarses kontekstis on objektil praktiline väärtus. Primaarse konteksti määratlevad järgmised funktsioonid: valmistamine; kasutamine; hooldus. Sekundaarses kontekstis omandab artefakt dokumentaalse väärtuse. Senini valdavalt utilitaarset väärtust omavat objekti hakatakse käsitlema infoallikana
otsingufunktsiooniga vormi koostamisel tuleks tekst trükkida sisendväljale ja klikkida naasmiskäsuga nuppu. Piirangud: vähendada erinevaid võimalusi konkreetse toimingu teostamiseks ja kavandada funktsioonide käsud nii, et need oleksid hõlpsalt arusaadavad. 27 Kontseptuaalsed mudelid: kasutajal on oma kogemusel ja teadmistel põhinev arusaam sellest, kuidas miski toimib. Veebisaidi hea kontseptuaalse mudeli puhul vastavad pakutavad funktsioonid võimalikult täpselt kasutaja arusaamisele nimetatud funktsioonidest. Tagasiside: näidata ära kasutaja roll operatsiooni või ülesande sooritamisel ja tema tulemus, olgu see positiivne või negatiivne. Näiteks, kui kasutaja laadib alla faili, näidata ära selleks vajaminev aeg ja toimingu lõpetamiseks kuluv aeg. Kui kasutaja saadab mingi vormi, kinnitada selle kättesaamist. Eksimiskindlus: võimalikult minimeerida kasutaja eksimisrisk
koos või et uimastite tarbimist ja kuritegevust mõjutavad mitmed muud tegurid, kuid nende põhjus on sama. Praktikas on iga mudel teatud juhtudel õige ja kehtib kindla uimastitarbijatest kurjategijate rühma või teatud liiki uimastitega seotud kuritegevuse kohta. Tähtis on meeles pidada, et uimastite ja kuritegevuse vaheline seos on dünaamiline ja see võib isegi ühe isiku puhul aja jooksul muutuda. Empiiriliste uurimuste puhul on järjest rohkem levinud ühine arusaam kolmepoolse kontseptuaalse raamistiku kasutamise kohta, mille pakkus välja P. J. Goldstein uimastite ja kuritegevuse vahelise seose käsitlemiseks. Goldsteini mudeli järgi viivad uimastid vägivallani psühhofarmakoloogilise mõju, majanduslik-kompulsiivsete põhjuste ja süsteemi avaldatava mõju koostoime kaudu. Kuigi see lähenemisviis ei hõlma ehk kõiki võimalikke uimastite ja kuritegevuse vahelisi seoseid, pakub see kasuliku kontseptuaalse raamistiku uimastitega seotud kuritegevuse analüüsimiseks
Mõtlemine ei toimu aga ainult keeleliselt. Inimese ülim eesmärk on saada jumala sarnaseks, parimad eeldused selleks on armastajal, muusikul ja filosoofil. Puhas tunnetus leiab aset aga seal, kus techne jääb maha, filosoofias. Plotinos kasutab inspiratsiooni asemel mõistet intuitsioon. Loomevõime asub inimese enda intellektis, mitte väljaspool ja selle arendamine sõltub inimesest endast ja techne arendamisest. TECHNE mõiste Plotinosel esineb samuti erinevalt, kord käsitööna, ilma kontseptuaalse tasutata; siis jällegi kui mõistuslik vorm, mis annab korra ja vormi kogu eksisteerimisele, nagu on selle asja loomuses, idees. Techne peegeldab kõiksuse jumalikku korda. Techne on elule omane aktiivsus, mis vormib seda elu. Kogu elu on kunstiline. Technet juhib teadmine. Techne antakse asjale väljastpoolt. Techne loob spontaanselt. Kunstnik ainult ei jäljenda, vaid loob seaduspärasusi. Kunstnik paneb kivisse idee ja vormi ilu. Plotinose käsitlustes on techne vastandatud loodusega
Nimetuumad on need, mis kirjutatakse läbiva suurtähega. Paljud on kirjeldavad nimetuumad, mida saab tõlkida; Elutute asjade nimed ei ole krononüümid = ajalõigunimetused: ajaloosündmuste, tähtpäevade, ürituste nimetused jm; erialade nomenklatuuriterminid: keemilised elemendid ja linnu-, looma-, taimenimetused jm. Nimed üle keelepiiride 3 põhimeetodit: o foneetilis-graafiline ülesvõtt (Stockholm, Berlin – Berliin) - kirjalik vorm tagab nime parema säilimise; o kontseptuaalse sisu ülevõtt (Tierra del Fuego – Tulemaa); o iseseisev nimi (Sverige / Rootsi); o + kombinatsioonid (Lõuna-Carolina); Kõige praktilisem on foneetilis-graafiline ülevõtt, juriidilises mõttes on nimi ka selle kirjapilt; Nimede seotus kindla keelega: Võtame võõrkeelse nime ja kääname seda eesti keele reeglite järgi: o kui nimi koosneb vastava keele sõnadest, nt Emajõgi; o nimi on mugandatud vastava keele reeglitele, nt Krõõt;
teda lugeda omakeelseks nimeks, nimekandja järgi vastavalt. Keelsuse määraltemise aluseks on leksikograafiline traditsioon. Eesti kohanimed ajaloo kontekstis. (nt Kuressaare vana nimi on Arensburg) on vale. Kuressaare on Kuressaare vana nimi, Arensburg on linna saksakeelne nimi. Tõlkija peaks ära tõlkima ka kohanimed. Keelepiirid. Kolm põhimeetodit: - Foneetilis-graafiline ülevõtt jätame nime umbes selliseks nagu see võõrkeeles on. Nimi jääb äratuntavaks. - Kontseptuaalse sisu ülevõtt tõlgime ennisvormi tähenduse. Nt Tierra del Fuego = Tulemaa. - Iseseisev nimi - Kombinatsioonid Lõuna-Carolina. Kõige mõttekam on foneetilis-graafiline ülevõtt. Tänapäeva Islandi Wikipedias märgata, et Wikipedia kui praktiline entsüklopeedia, kasutab originaalnimesid. Kui lepime kokku, et nimi võetakse üle, siis saab rääkida kahest suurest alljaotusest, e reeglipärased ja kokkuleppelised nimed. Reeglipärastele rakendatakse reeglid
kus sündmused seostatakse nii ajalise kui ruumilise kontekstiga. Semantiline mälu - teadmise representatsioon: objektide tajupõhised (kuju, suurus, värv jne) ja funktsionaalsed tunnused (kasutus, toimimisviis jms) - protsessid, mida saab kasutada, et seda teadmist rakendada mõtlemises või käitumises (vastuvõetava info organiseerimine tähenduslikuks kogemuseks reeglite või sarnasuse alusel) Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsaga alasid (“keskjaam”, mis seob kontseptuaalse info ühtseks tervikuks). insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Temporaal-, frontaal- ja parietaalsagara varju jääv insula on emotsionaalsemate sisuga elamuste üks olulisem vahendav ajukooreala, osaledes sealt läbikäiva seostamises teiste elamustega. Näidetena aktiveerib seda kuigipalju maitsetaju, valu, soojus- ja külmataju, sügelus, mõnu ja emotsioonid nagu rõõm, viha, hirm, kurbus, vastikus, motivatsioon (sh
Teiseks võib olla huvitav jälgida loobumisi senise kunsti tunnustest. Tõepoolest võib mingi tunnuse või tähenduse puudumine olla hoopis uute tähenduste tekitajaks nende märkamine eeldab aga enamasti kunsti arengu ja konteksti põhjalikku tundmist. Et minimalism võimaldas eraldi vaadelda teose ideed, mis pidi olema lõplik ja selge enne teostamist, ning teostust, mis oli tihti jäetud tööliste ja masinate hooleks, oli minimalismist ainult väga lühike samm kontseptuaalse kunstini. POSTMINIMAALKUNST antivorm, arte povera, maakunst, protsessikunst 1960-ndate aastate lõpul kiirenes aktuaalsete voolude vaheldumise tempo veelgi. Igal aastal tõstsid kriitikud, galeriid ja kunstiajakirjad esile mõne uue ja huvitava nimega voolu. Postminimalism polegi enam kindlate visuaalsete stiilitunnustega vool, nagu peaaegu kõik eelmised, vaid koondnimetus erinevatele, kuid enamvähem samasugustele,
Teiseks võib olla huvitav jälgida loobumisi senise kunsti tunnustest. Tõepoolest võib mingi tunnuse või tähenduse puudumine olla hoopis uute tähenduste tekitajaks nende märkamine eeldab aga enamasti kunsti arengu ja konteksti põhjalikku tundmist. Et minimalism võimaldas eraldi vaadelda teose ideed, mis pidi olema lõplik ja selge enne teostamist, ning teostust, mis oli tihti jäetud tööliste ja masinate hooleks, oli minimalismist ainult väga lühike samm kontseptuaalse kunstini. POSTMINIMAALKUNST antivorm, arte povera, maakunst, protsessikunst 1960-ndate aastate lõpul kiirenes aktuaalsete voolude vaheldumise tempo veelgi. Igal aastal tõstsid kriitikud, galeriid ja kunstiajakirjad esile mõne uue ja huvitava nimega voolu. Postminimalism polegi enam kindlate visuaalsete stiilitunnustega vool, nagu peaaegu kõik eelmised, vaid koondnimetus erinevatele, kuid enamvähem samasugustele, vaimselt
opticon) kõiki (pan-)
vange korraga
Kontseptuaalne
kunstiliin (1960-
1970ndad)
Kontseptuaalne kunst
– 1960ndatel, 1970ndatel levinud avangardkunst,
mis sisaldas:
- keelepõhiseid
- fotopõhiseid
- protsessipõhiseid tegevusi
1960ndatel tekkis eri maades simultaanselt kontseptuaalse kunsti liikumisi:
CoBrA 1948 (Copenhagen, Brüssel, Amsterdam)
Yves Klein (Kleini sinine) Pariisis
Situatsionistlik Internatsionaal Pariisis
Gutai grupp Jaapanis 1955/56
Piero Manzoni Itaalias
Fluxus
Joseph Beuys Saksamaal
Joseph Kosuth New Yorgis
Moskva kontseptualistid jt
Joseph Kosuth (s. 1945) Üks ja kolm tooli, 1965
Üks ja kolm tooli, 1965
Joseph Kosuth
Meaning, 1968
<<
annaabi.ee 
