Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
( Raine, 1993, lk 131)
17
Nõnda, eitamata kuritegevust kui paljuski sotsiaalset konstruktsiooni, saab väita, et teatavate
isiksuseomadustega indiviidide, kellel vastavad omadused on pärilikud, võib olla tugevam või
väikesem eelsoodumus kriminaalse käitumise mingitele vormidele. Seega tuleb enne
pärilikkuse teemaga jätkamist veel kord õhutada, et nüüdisaegses psühholoogias ei ole mitte
ühtegi tuntumat kontseptriooni, kus kriminaalse käitumise pärilikkusest räägitakse n-ö
jäikdeterministliukus võtmes. See, mida eri uuringutes on püütud ja püütakse kindlaks teha,
on teatavad pärilikud eelsoodumused ehk osa indiviidide suurem tõenäosus pärilike faktorite
mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub
omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja
teisel juhul edukalt neutraliseerivad