(1.). Sademete rohkes kliimas areneb kõrgsoo korrapärase madala kupli kujuga rabamassiiviks, mille lagedat, tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.).
A=N+Z, kus N on neutronite arv. Kui aatominumber ja massinumber on teada, saab leida meutronite arvu. Näiteks hapniku aatomimass on 16 ja aatominumber on 8. Seega on neutronite arv hapniku aatomis samuti 8. Elektronide orbiidid Atomaarsed elektronid liiguvad tuuma ümber kontsentrilistel orbiitidel ehk elektronkihtidel. Igal kihil võib olla kindel arv elektrone, seda arvu ei saa ületada. Elektronkihte märgistatakse tähtedega tähestikulises järjekorras, alates sisemisest K- kihist, millele järgnevad L-, M- etc-kihid. Elektronide asetsus elekronkihtidel määrab kindlaks, kuidas aatom osaleb keemilistes reaktsioonides. Aatomituum keemilistes reaktsioonides ei muutu. Aatomi suurus Aatomituuma läbimõõt on ca 10-15 meetrit, kogu aatomi läbimõõt aga 10-11 meetrit.
annaabi.ee 
