· Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenstamine · Katalüsaatori kasutamine · Segamini Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. REAKTSIOONIDE SUUND Pöördumatud reaktsioonid reaktsioonid, mis kulgevad ühes suunas ja lõpuni (tähistatakse ühesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon ja seega ka reaktsiooni kiirus vähenevad ning saaduste kontsentratsioo suureneb, kuni reaktsioon lõppeb. Pöörduvad reaktsioonid reaktsioonid, mis toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni (tähistatakse kahesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon väheneb ja saaduste kontsentratsioon suureneb. Pärissuunalise reaktsiooni kiirus väheneb ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus suureneb, kuni nad saavad võrdseks saabub tasakaaluolek. Reaktsioon aga ei lõpe, sest tasakaaluolekus jätkuvad mõlemad reaktsioonid võrdsete kiirustega ning ainete
Tabel.1 tema lahuse viskoossust erinevatel konsentratsioonidel. Kasutatav Lahuse nr Lahjendus Alglahus/ Lahuse viskosimeetriline meetod molaarmassi määramiseks põhineb 2,0g/100ml mõõtekolb (ml) kontsentratsioo PVA n c' (g/100ml) polümeeride võimel tõsta lahuse viskoossust seda enam, mida suurem 1 1/10 5/50 0,2 on lahustunud aine molaarmass
4) Võtsin kuus puhast katseklaasi. Katseklaasi nr1 pipeteerisin 1 ml destilleeritud vett, katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteerisin 1 ml uuritavat lahust, katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 pipeteerisin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi pipeteerisin 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt. Ootasin vähemlt 20 minutit ning alustasin optilise tiheduse mõõtmist lahustes, lainepikksusel 410 nm. Tulemused: Katseklaas Mõõdetud Korrigeeritud Kontsentratsioo i nr. tulemus väärtused n mg/ml 1 0,0557 2 Kesk=0,0321 0,0312 0,0869 3 0,0887 0,033 0,045 4 0,1941 0,1384 0,25 5 0,1307 0,075 0,125 6 0,0959 0,0402 0,062 x= mg/ml X=0,045 *100*10-3*1*100=0,45% Järeldus: Antud katses järeldub, et 100 grammis sidrunimahlas on 0,45 g glükoosi. Kui
teise 4 ml Na2S2O3 ja 2ml destileeritud vett, kolmandasse 3 ml Na2S2O3 ja 3 ml destileeritud vett, neljandasse 2 ml Na2S2O3 lahust ning 4 ml vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Mõõdetud ajavahemikud tuleb fikseerida. Katseklaasid Na2S2O3 H2O Na2S2O3 Aeg Reaktsioonikiiru e paar maht ml maht suhteline min s ml kontsentratsioo n 1 6 0 6 0.41 2.44 2 4 2 4 0.7 1,43 3 3 3 3 0.86 1.16 4 2 4 2 1.41 0.71 reaktsioonikiirus Na2S2O3 suhteline kontsentratsioon Katse 2
või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida kõikide katseklaasidega. Katseandmed Katseklaasid Na2S2O3 H20 maht Na2S2O3 Reaktsiooni e paar maht cm3 cm3 suhteline Aeg kiirus v = 1/t kontsentratsioo minutites min-1 n 1 6 0 6 1,15 0,8696 2 4 2 4 1,63 0,6135 3 3 3 3 2,38 0,4202
algusest teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas katseklaasi paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida. Katseandmed. Reaktsi H20 Na2S2O3 Na2S2O Aeg oonikii Katseklaasi mah suhteline 3 maht minutite rus v = de paar t kontsentratsioo cm3 s 1/t cm3 n min-1 1 6 0 6 1,08 0,926 2 4 2 4 1,45 0,69 3 3 3 3 3 0,3 4 2 4 2 3,25 0,308 Katseandmete töötlus Eksperimentaalne töö 2
FK laboratoorne töö nr.15 ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE Tööülesanne. Eesmärgiks on määrata eletrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioo Aparatuur. Töös kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusild Töökäik. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsu Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsioo ni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3 ), areomeeter, filterpaber. Kemikaalid: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu
Tabel 1 Na2S2O3 Reaktsioonikiiru Katseklaasid Na2S2O3 H2O maht suhteline Aeg t min s e paar maht cm3 cm3 kontsentratsioo v=1/t min-1 n 1 6 0 6 1,22 0,82 2 4 2 4 1,93 0,52 3 3 3 3 2,22 0,45
valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida. Katseklaasid Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3 Aeg min Reaktsioonikiir e paar maht cm3 cm3 suhteline us kontsentratsioo v = 1/ min1 n 1 6 0 6 1,42 0,71 2 4 2 4 1,85 0,54 3 3 3 3 2,37 0,42 4 2 4 2 3,38 0,29 Järeldus
Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Na2S2O3 H2O Aeg Reaktsioonikiirus Katseklaasid Na2S2O3 suhteline maht τ ν=1/τ e paar maht cm3 kontsentratsioo cm3 min min-1 n 1 6 0 6 0,5 2 2 4 2 4 0,598 1,67 3 3 3 3 0,87 1,15 4 2 4 2 1,33 0,75
2 cm3 destilleeritud vett, 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett ning 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katseklaaside vastavad paarid valasin kokku ning stopperiga mõõtsin aega, mis kulus hägu tekkimiseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Katseklaasid Na2S2O3 H2O Na2S2O3 Aeg t min Reaktsioonikiirus e paar maht cm3 maht suhteline v= -1 cm 3 kontsentratsioo n 1 6 0 6 00:00:55 1,81 min-1 min 2 4 2 4 00:01:44 0,694 min-1 min 3 3 3 3 00:02:00 0,5 min-1
Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 100 ml, standardlahus 100 g/ml I lahus 0,6 g/ml, selleks vaja võtta 0,6 ml standardlahust II lahus 1 g/ml, selleks vaja võtta 1 ml standardlahust III lahus 2 g/ml, selleks vaja võtta 2 ml standardlahust IV lahus 3 g/ml, selleks vaja võtta 3 ml standardlahust Katse tulemused Piigi Piigi Piigi Suhteli Lahuse suhtelin suhtelin suhteline Keskväärtu ne kontsentratsioo Standarhälve e kõrgus e kõrgus kõrgus s standar n (g/ml) (I) (II) (III) dhälve 0,6 0,17 0,21 0,21 0,2 11,742 0,023094011 71734 1 0,31 0,33 0,34 0,3 4,6760
Kolmandasse katseklaasi lisasin kaks tilka NH4 SCN lahust. Katsest tuli välja, et tasakaal liik us paremale ja lahus oli tumedam võrreldes esimese katseklaasiga, kuid värvimuutus oli siiski väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4 Cl ja loksutasin tugevasti. Sellest katsest selgus, et lahuse värvus muutus palju heledamaks ning tasakaal liikus lähteainete suunas. Tasakaalukonstandi avaldise põhjal hindan, kas NH4 SCN või FeCl3 kontsentratsioo ni suurendamine mõjutab tasakaalu enim. Tasakaalukonstantdide järgi saab järeldada, et FeCl3 mõjutas tasakaalu rohkem, kuna NH4 SCN molaarne kontsentratsioon on väiksem. Ka saab seda järeldada selle järgi, et katse käigus muutus lahuse värvus tumedamaks punaseks FeCl3 lisamisel, kui NH4 SCN korral. Kokkuvõte Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli uurida, kuidas nihkub reaktsioonis tasakaal lähteainete ja
kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida tabelis 3.1. Tabel 3.1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na S O kontsentratsioonist 2 2 3 Katseklaaside Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3 Aeg min Reaktsioonikiirus paar v = 1/ min1 maht cm3 cm3 suhteline kontsentratsioo n 1 6 0 6 1,13 0,88 2 4 2 4 1,83 0,55 3 3 3 3 2,25 0,44 4 2 4 2 3,83 0,26 Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na 2S2O3 kontsentratsioonist
muut arvutatakse süsteemi algoleku ja lõppoleku funktsioonide neeldumisel aktiivsed osad, seejärel toimub aine keemiline lagunemine orgaanilisse lahustisse. Lahustunud aine tasakaalulise jaotuse mä- väärtusteb abil. Eristatakse homogeenseid ja heterogeenseid (fotolüüs) või ühinemine (fotosüntees). Suure energiaga kiirgusliigid: ärab kontsentratsioonide suhte konstantsus. Kui kontsentratsioo- süsteeme. Homogeennse süsteemi omadused on kõikides osades kamma- ja röntgen kiired, ioniseerivad ka väga püsivaid molekule ja nid on C1 ja C2, siis suhe on konstantne ja seda nim. Jaotuskonsta- samad. Heterogeenne süsteem koosneb mitmest eriomadustega põhjustavad kiirgus keemilisi reaktsioone. ndiks ja see seos kirjeldab jaotusseadust s.t. lahustunud aine kont- osast e.faasist
MM matemaatiline võrrand: G d !K _ C65 6 af e v0 reaktsiooni algkiirus substraadi kotsentratsioonil [S] Vmax reaktsiooni maksimaalne kiirus Km Michaelise konstant Võrrandi analüüs näitab, et Km väjendub substraadi kontsentratsiooni ühikutes. Olukorras, mil Km ja [S] äärtused on võrdsed, st Km = [S], siis V0 = ½ Vmax. Konstant Km vastab substraadi kontsentratsioo-nile, mille puhul reaktsiooni algkiirus võrdub ½ Vmax. Valdavalt on ensüümide Km väärtused 10-1 ... 10-8 M. 4. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Ensüümide inhibiitorid mõiste, inhibeerimise tüübid, nende analüüs.Temperatuuri ja keskkonna pH mõju põhjendused, graafilised sõltuvused. Aktiivsuse sõltuvus pH väärtusest pH mõjutab aminohapete ioniseeruvate külgahelate, valkude prosteetiliste rühmade ja substraatide dissotsiatsiooni.
annaabi.ee 
