ainult kõrget IQ-taset, vaid ka teisi andekuse omadusi, kusjuures rõhk definitsioonis asetseb indiviidi potentsiaalil saavutada tulevikus silmapaistvaid tulemusi, mis on mõjutatud erinevatest sisemistest ja välimistest teguritest. Andekate määratlemiseks on antud riikides palju erinevaid kriteeriume: hinded, koolivälised saavutused, testid intellektuaalse, sotsiaalse ja loova võimekuse mõõtmiseks, küsimustikud, lapsevanematele suunatud kontrollnimekirjad, ise konkurssidele/programmidesse kandideerimine või teiste (õpetaja, lapsevanemate) poolt kandidaadiks esitamine jne. Kuna andekatele suunatud tegevusi ja programme on hulgi, siis on ka erinevaid hindamiskriteeriume väga palju. Levinuim on täna kooliedukusel põhinev andekate määratlemine, mis kujutab ohtu nendele andekatele lastele, kes koolis häid hindeid ei saa, aga on siiski mingis valdkonnas keskmisest võimekamad
4.9.4 Vigade esinemise histogrammid 4.9.5 Valimid 4.9.6 Plokkskeemid* 4.9.7 Trendide analüüs 4.9.7.1 Tulemuse kvaliteet 4.9.7.2 Projekti kvaliteet 4.9.8 Muudatusettepanekud 4.9.8.1 Kvaliteedi parandamine 4.9.8.2 Heakskiitev otsus 4.9.8.3 Ületegemine 4.9.8.4 Täpsustunud protsessid 4.9.8.5 Täidetud kontrollnimekirjad 4.10 Riskide juhtimine 4.10.1 Riskidele reageerimise hindamine 4.10.2 Regulaarne riskide vaatlus 4.10.3 Toote töövalmiduse mõõtmine 4.10.4 Täiendav riskidele reageerimise planeerimine 4.10.5 Workaround plans 4.10.6 Korrigeerivad tegevused 4.10.7 Ettepanekud muutuste tegemiseks 4.10.8 Riskidele reageerimise plaani täiendused 4.10.9 Riskide andmebaas 4.10
annaabi.ee 
