rakkudele surmav. Katseliselt saab sellise kontrollsüsteemi olemasolu näidata järgmiselt: kui S- faasis olevale rakule lisada DNA sünteesi inhibiitoreid, siis rakutsükkel peatub ja M-faas ei alga, kuni DNA replikatsioon pole lõpetatud. Samal põhjusel G2-faasi tuum ei lähe M-faasi, kui ta ühendada S-faasis oleva rakuga. Järelikult on mingi signaal, mis takistab DNA-d sünteesival rakul alustada M-faasi. Vastavat kontrollmehanismi saab atakeerida näit. kofeiini abil, sel juhul rakk alustab M-faasi vaatamata sellele, et DNA süntees on pooleli. Tekkinud tütarrakud muidugi hukkuvad. Millistele mehanismidele kofeiin toimib, pole teada. Kui aga kofeiini lisada ilma DNA sünteesi inhibiitorita, siis kulgeb samuti kõik normaalselt. Ilmselt takistab see kontrollsüsteem MPF-kompleksi teket. Seda näitab katse, kui S-faasis olevale rakule süstida M-faasis oleva raku tsütoplasmat, siis algab kromosoomide kondensatsioon ja
võimalusi, kuidas manipuleerida väärtusi ja meetodeid, et jõuda legitiimsuseni, kuid ettevaatlike mänijatena kasutavad nad neid võtteid harva. See-eest on amatöörlikud survegruid julgemad, seejuures mitte austades õigusnorme või aruandekohtustust, kindlakskujunenud ja austatud grupid võivad ära kasutada oma positsiooni. Väljundite pool võib seega peegeldada puudjääke legitiimsuses, mis on põhjustatud survegruppide käitumise omapärast. Kolm süsteemist tulenevat kontrollmehanismi kaitsevad neid saamast reaalsuseks. Esiteks, ametlikus otsustussüsteemis jäävad paljud juriidilised ja sotsiaalsed kontrollid operatiivseks ka siis, kui ülejäänd seda ei ole. Teiseks, ka teised survegrupid kontrollivad konkurentide tööd. Kolmandaks, tagasiside mehhanism võib lasta varjul langeda. Kui mõnda väljundit peetakse demokraatiast kaugenevaks, siis survegrupid, kes on riskist teadlikud, distsiplineerib ise oma käitumist, olles ettevaatlikud. Tagasiside mõjud
väärtusi ja meetodeid, et jõuda legitiimsuseni, kuid ettevaatlike mängijatena kasutavad nad neid võtteid harva. See-eest on amatöörlikud survegruid julgemad, seejuures mitte austades õigusnorme või aruandekohtustust, kindlakskujunenud ja austatud grupid võivad ära kasutada oma positsiooni. Väljundite pool võib seega peegeldada puudjääke legitiimsuses, mis on põhjustatud survegruppide käitumise omapärast. Kolm süsteemist tulenevat kontrollmehanismi kaitsevad neid saamast reaalsuseks. Esiteks, ametlikus otsustussüsteemis jäävad paljud juriidilised ja sotsiaalsed kontrollid operatiivseks ka siis, kui ülejäänd seda ei ole. Teiseks, ka teised survegrupid kontrollivad konkurentide tööd. Kolmandaks, tagasiside mehhanism võib lasta varjul langeda. Kui mõnda väljundit peetakse demokraatiast kaugenevaks, siis survegrupid, kes on riskist teadlikud, distsiplineerib ise oma käitumist, olles ettevaatlikud. Tagasiside mõjud
annaabi.ee 
