korrashoid tagada kohaliku omavalituse ja maa- ja paisuomanike koostöös. Lääne- Eesti kesises ja halvas seisundis olevatel vooluveekogudel asuvate rändetõkete likvideerimiseks oleks hinnanguliselt kokku vaja 200 milj krooni. Olulist ohtlike ainete otseheidet põhjavette Lääne-Eesti vesikonnas ei esine. Ohtlike ainete emissioonide piiramiseks tuleb lõpuni viia jääkreostusobjektide korrastamine. Taimekaitsevahendite ohutu kasutamine peaks olema tagatud vastavate kontrollmeetmetega põllumajanduses ja seadusandluse abil, mis keelab mõningate ohtlikke aineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise. Reostusõnnetuste mõju vähendamise meetmed Põhilised reostusõnnetuste juhtumid, mis võivad veekeskkonda mõjutada on seotud transpordi ja transpordi infrastruktuuri õnnetustega. Õnnetuste tagajärgede likvideerimise eest vastutab Päästeamet. Päästeamet ja transpordi infrastruktuuriobjektide valdajad peavad olema valmis õnnetusjuhtumite
Tuhandeid aastaid on tegeletud sanitaarküsimustega ning seejuures puhta vee hankimisega. Probleemid on inimeste arvu kasvuga vaid kasvanud ning tööstustootmine on sellele vaid hoogu juurde andnud. Kui reostus oli algselt vaid lokaalne probleem, piirdudes ühe linna metsade ja vetega, siis ajapikku sattusid toksiinid, jäätmed jm nii õhu, loomade kui põhjaveega globaalsüsteemi. Saastumine on inimtegevuse vältimatu tulemus ning kuigi valitsus on proovinud erinevate abinõude ja kontrollmeetmetega kõigesse sekkuda, siis säilib teatud soovimatus vaadata tulevikku ning tegeleda juba varakult tulevikuprobleemidega. Säilib lähiaja lahenduste eelistamine pikemale perspektiivile. Jäätmete kogunemine, happevihmad, tööstusega seotud haigused, radioaktiivne saaste, osoonikihi hõrenemine, globaalne soojenemine – need probleemid on oma kasvavas järgus ning jääb vaid loota, et millalgi suudame jätta need vaid oma mineviku õppetunniks. Miski, mitte miski ei ole leebem kui Loodus
annaabi.ee 
