(neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liiderlik, outgoing, talkative, lively (emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne) 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma
Tööga kohandumise teooria põhiseisukoht on, et töötaja peab ise pingutama selle nimel, et tema tööeluga seotud vajadused saaks rahuldatud, selleks peab inimene rahuldama organisatsiooni vajadusi. 8. Mis on John Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria põhiseisukoht? Krumboltz rõhutad, et inimene õpib läbi oma kogemuse adekvaatsemalt hindama ennast ja keskkonda ning tegema kohasemaid karjäärialaseid otsuseid. 9. Kuidas mõjutab kontrollkeskme asukoht rahulolu karjääriga? Kontrollkeskme asukoht näitab seda, mil määral inimene usub, et on ise oma saatuse peremees. Sisemise kontrollkeskmega inimene usub, et tema rahulolu ja edu sõltuvad eelkõige temast endast, tema võimetest ja pingutustest. Välise kontrollkeskmega inimene usub, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimeste ja heast õnnest kui temast endast. 10. Analüüsige peatükis toodud 21. Sajandi trende karjääri valdkonnas. Nimetage 3 olulist uut teadmist või ideed, mida te sealt enda jaoks leidsite
Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga.
Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 olukorda muuta, teiste puhul aga nendega, kes usuvad, et kõik sõltub välisteguritest (Teiverlaur 2009). Õppijana oman igati sisemist kontrollkeset. Oman sügavat uskumust, et enese edu, või siis selle puudumine, oleneb vaid enda tegemistest ja tegemata jätmistest. Kui tavaelus leidub minus ka välise kontrollkeskme omadusi usku juhusesse ja õnne naeratamisse, siis akadeemilises elus on tegu karmi pedandiga. Ma ei jää lootma kunagi õnnele, kui tegu on koolitöödega, mis võivad otsustada mu edu tulevikus. Elu on näidanud, et loota saab vaid endale ja täpselt sedasi olengi ma alati käitunud. Õppijana iseloomustab mind enim orienteeritus sihtmärgile. Ma ei võta ühtki õppeainet, kui individuaalset eesmärki, vaid rühin suurema eesmärgi poole edule elus. Kindlasti leidub
omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. Kognitiivse lähenemisviisi esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või sündmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Seda arusaama võib kohata juba vanakreeka filosoofias Aristoteles arvas, et emotsioonid on vastuseks sellele, kuidas me tõlgendame maailma. Julian Rotter arendas kontrollkeskme teooria, mis käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Tema järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: 1) kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast; 2) kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud. Rotteri arvates on kord väljakujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv, mistõttu võib seda
muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalselt süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadused mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puuduse tunnetamine. Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus, uudishimi ja tunnetusvajadus. Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste
Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel/ abil isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma
interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut
interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut
tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30. Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)- Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel, Edu ja ebaedu seletused: 31. Emotsioonide omadused- Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks, Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha, Nendega kaasnevad:
· Sotsiaalsed · Vaimsed · Esteetilised Kultuuriline motivatsioon: · Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus · Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Bioloogiline motivatsioon: · Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine Valu vältimine Hirm Uni Nälg Janu Sugutung Uimastisõltuvus Kontrollkeskme lähenemine Maslow motivatsioonipüramiid McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria Atributsioonid · Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel · Edu ja ebaedu seletused: Emotsioonide omadused Teaduslik määratlus tugineb kolmele põhilisele emotsiooni omadusele Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha:
tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest Sisemine kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et tema ise mõjutab temaga juhtuvat, nö saatus on tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või organisatsioon ehk nö saatus on ette määratud (vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni, kus inimesele antakse ülesanne ja see tuleb tal täita). 5. Mida nimetatakse tajuks
Sisemine tunnetatud kontrollkese - inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, ta kontrollib ise oma elu ja tegevust. Tänu sellele tundele/usule, et suudab oma karjääri mõjutada , kaldub olema rohkem motiveeritud ja pühendunum kui välise kontrollkeskmega inimesed. Väline tunnetatud kontrollkese - inimene tunneb, et teada mõjutavad pigem teised inimesed ja org.n. (ma ei saa midagi muuta, seepärast pole mõtet teha ka kaugele ulatuvaid plaane.) Kontrollkeskme puhul on kriitilise tähtsusega see , kuidas inimene end org. tajub. Seda saavad juhid organisatsioonis teatud määral mõjutada, luues keskkonna, kus inimest ei väärtustatakse, temaga arvestatakse, ta on kaasatud või vastupidi. Isiksus mõjutab hoiakuid ja motivatsiooni, isiksuse omadustest sõltub osaliselt ka see, kuidas inimesed organisatsioonis käituvad. TAJU JA TAJUPROTSESSID Katse 21 : Tudengitele näidati inimeste nägusid ja samal ajal kõlasid kas sõbralikud või vaenulikud
selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – stabiilne introvert Sangviinik – stabiilne ekstravert Melanhoolik – neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Kirjeldage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. Peamine mõjur kontrollikeskme puhul on see, kuidas inimene ennast org-s tajub. On seotud enesehinnanguga. 5
Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks?
See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE RAHULDAB: 85% füsioloogilisi vajadusi 70% turvalisuse vajadusi 50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi 40% eneseaustuse vajadusi 10% eneseaktualiserimise vajadusi Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud. Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. ROTTER, Julian B. (1954.a.) - kontrollkeskme teooria. Võttis kasutusele mõisted · Seesmine kontrollkese (internaalsus) · Väline kontrollkese (eksternaalsus) Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub · Oma võimetesse · Eesmärkide saavutamisse · Saatuse ettemääratusse või juhusesse Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast. Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja
Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks?
piisavat põhjendust ning musta- ja valgenahaliste intelligentsustasemete erinevus jääb seega uurimisele avatud küsimuseks. Sh. Intelligentsus etniliste gruppide vahel oleneb ka: · Sotsiaalsest majanduslikust staatusest · Kultuurilisest erinevusest ( keele oskus, majanduslik staatus) 28. Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon on üldine asjade kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab meid tegutsemas. - Vajadused : on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele o Orgaanilised vajadused on inimese põhivajadused
Emotsionaalselt stabiilne isiksus o Tundlikkus madalam o Rahulikud o Julged o Muretud o Emotsioonid püsivamad ja käitumine stabiilne TEMPERAMENT Hans Jürgen Eysencki arvates on isiksuse kirjeldamiseks oluline kahe tunnusjoone kombineerumine: 1.neurootilisus/stabiilsus 2.ekstravetrus/introvertsus Neurootiline ja ekstravertne on KOLEERIK Stabiilne ja ekstravertne on SANGVIINIK Neurootiline ja introvertne inimene on MELANHOOLIK Stabiilne ja introvertne on FLEGMAATIK Kontrollkeskme teooria Seesmise kontrollkeskmega inimene: o peab oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks o tunnetab oma võimete piire ja ootused on adekvaatsed o kujundab aktiivselt tulevikku ja otsib võimalusi enese realiseerimiseks o algatusvõimeline o otsustamisel kaalutleb põhjalikult ja jääb otsusele kindlaks Välise kontrollkeskmega inimene : o usub, et edu ja ebaedu on pigem välistest ja juhuslikest asjaoludest tingitud
moraalsest õiglusest. Kõrvalekaldumine sellest sisemisest tunnetusest tekitab süütunnet; ning tegelikult ei olegi vaja süütunde tekkimiseks oma sisemisele tunnetusele vastupidiselt käituda piisab ainult kavatsusest seda teha. Juba mõtlemine millegi patuse kordasaatmisest tekitab samapalju ebamugavat süütunnet kui tegu ise. See toob kaasa inimeste käitumise internaalse, mitte eksternaalse kontrolli, viies kontrollkeskme välisest karistustest sõltuvast sisemiseks. Kristlusel oli sel ajaperioodil hea minek: inimeste jaoks, kes kannatasid nälja, katku, sõdade käes, oli religioon, mis keskendus täiuslikumale, mittefüüsilisele maailmale, lohutav. Orjadele ja teistele madala positsiooniga inimestele pakkus rahuldust õiglustunne teadmisest, et jumal lõi kõik inimesed endasarnaseks ning et viimne kohtumõistmine inimeste üle toimub ühtede ja samade kriteeriumide alusel
Teadlased loevad selle põhjuseks meeste suuremat aju! Grupilised erinevused – testimise tulemused on teinud kindlaks, et mustanahaliste inimeste IQ on keskmiselt ühe standardhälbe võrra väiksem kui valgetel. Samas aga mongoliide rassi esindajatel on see kõrgem kui valgetel jäädes keskmiselt 104-105 punkti piiridesse. Nii jagunevad vaimsed võimed inimrassides järgmiselt NEGRIIDID>EUROPIIDID>MONGOLIIDID. 27.Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. Atributsioonid. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse
olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja
5-6a. saab juba reegleid kokku leppida. M- T + ,,Ma olen viletsam kui Teie" . Kui laps saab aru, et temast ei hoolita. Laps usub, et teised teda ei taha. Võib tekitada kui öeldakse pidevalt, et ta ei kõlba millekski. M- T - ,,Kõik on halvasti" . On omane küünikutele, võib esineda suitsiidi eel. Kes ei salli ennast ega teisi, võib oma käitumisega nii ennast kui ta teisi kahjustada. Indiviidi suhtumine oma tulevikku : JULIAN ROTTER: "kontrollkeskme teooria": Interaalne isiksus (see mis saab sõltub ainult minust, seda tekket toetab M+ maailmapilt)/ Eksteraalne isiksus (kõik on ettemääratud, sõltub teisest, juhusest) autoritaarne ühiskond, kuna ei saa midagi valida. Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste
interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (C. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate
ühe isiku unikaalseks 3. ISIKSUSE STRUKTUUR. Isiksuse struktuur - isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogum Isiksuse struktuur psüühiliste omaduste järgi : 1.Suundus 1.1.vajadused 1.2.huvid 1.3.veendumused 1.4.ideed 1.5.hoiakud 2.Temperament 3.Iseloom 4.Võimed 3.1.SUUNDUS. VÄÄRTUSED JA HOIAKUD .VAJADUSED. J.B.Rotter (1954.a.)-.kontrollkeskme teooria. Võttis kasutusele mõisted · Seesmine kontrollkese (internaalsus) · Väline kontrollkese (eksternaalsus) Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub · Oma võimetesse · Eesmärkide saavutamisse · Saatuse ettemääratusse või juhusesse 1. Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast. 2
Sama on korduvalt näidatud kroonilise stressi puhul (Kieckolt- Glaser & Glaser, 1992). Oletatakse, et immuunsüsteemi ja stressi vahelist seost vanendavad kontrolli kaotuse tunded (Hassenfeld, 1993). Kontrolli vajaduse bioloogiline komponent Kas inimeste tajutud isiklikul kontrollil on geneetiline alus? Sellele vastamiseks tuleb isiklikku kontrolli mõõta. Tuntuim mõõtmisvahend selleks on Rotteri kontrollkeskme skaala, mille tulemus näitab, mil määral on inimene seesmise kontrollkeskmega, st usub, et tema käitumine tuleneb temast enesest, või välise kontrollkeskmega, st usub, et tema käitumise põhjused on tema kontrolli alt väljas. Seligmani depressioonikäsitluse kohaselt näevad seesmise kontrollkeskmega inimesed nii head kui halba tulemust enda poolt tekitatuna, kuna välise kontrollkeskmega inimesed näevad mõlemat oma kontrolli alt väljas olevate nähtustena
usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud,kartlikud ning nende tunded vahelduvad kiiresti. Suur viisik Viimasel ajal on tunnusjooni käsitlevad teadlased jõudnud seisukohale, et kõige paremini saab isiksust iseloomustada 5 tunnuse alusel. Need on ekstravertsus, sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaalne stabiilsus, intellekt ehk kogemusele avatud. 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad Julian Rotteri kontrollkeskme teooria Käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välje üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest
Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine Sisemine kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus Väline kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus Maslow vajaduste hierarhia: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus ja armastus, eneseaustus tunnetuslikud, esteetilised eneseteostus Eneseteostuseni jõudmiseks peavad püramiidi alumised astmed rahuldatud olema. McClellandi motivatsiooni tõukejõudude teooria:
Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) – tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine Sisemine kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus Väline kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus Maslow vajaduste hierarhia: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus ja armastus, eneseaustus → tunnetuslikud, esteetilised → eneseteostus Eneseteostuseni jõudmiseks peavad püramiidi alumised astmed rahuldatud olema. McClellandi motivatsiooni tõukejõudude teooria:
neil leida igas kultuuris üht, domineerivat isiksuse tüüpi. Viimastel aastatel on kultuuri ja isiksuse seoste otsimise idee taas populaarsust omandamas. Inglise keele alusel loodud isiksuse küsimustikke on kohandatud teistesse keeltesse ja kultuuridesse, kus on samuti leitud isiksuse viie faktori olemasolu sellesama adapteeritud "Big Five" küsimustiku alusel. Samas siin pole alust rääkida kultuuridevahelistest erinevustest (vähemalt seniste andmete alusel). Ent kontrollkeskme ja eneseseire osas on erinevused leitud. Lääne kultuuri esindajate valimid on enam sisemise kontrollkeskmega kui aasia kultuuridest pärit valimid. Tööstuslikest maadest pärit inimesed on seesmisema kontrollkeskmega kui arengumaade inimesed. USA ja Austraalia inimestel on leitud tugevam eneseseire kui Taivanil, Hong Kongis, Koreas ja Jaapanis. On võrreldud ka ameeriklaste ja asiaatide mina-kontseptsioone (Markus & Kitayama, 1991, 1994). Leiti,
annaabi.ee 
