TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Elektroenergeetika instituut Energiasüsteemide õppetool Laboratoorne töö nr:1 Õppeaines AES3610 ,,Programmeeritavad kontrollerid" PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE 2007 Tallinn Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid, laevad), olme elektroonikas (televiisorid, raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et
EW)'le. Panasonic EW saavutustest võiks kindlasti ära märkida 2008. aasta Pekingi suveolümpiamängude jaoks loodud energiasäästliku tuledejuhtimissüsteemi, mis kasutas tulede juhtimisel IPv6 võrguprotokolli. Samuti lõi firma 2009. aasta jooksul uue säästlikuma valgusallika,mis põhjustab fosfori helendamist kasutades nanokristallilist ränikatoodi ilma elektrilaenguta. Panasonic Electric Worksi kodulehe tootevalikus on suur valik PLC'sid, inim-masin liideseid, sensoreid, erinevaid kontrollereid(nt. temperatuuri-) ja palju muud: http://pewa.panasonic.com/automation-controls/ Järgnevalt toon ära mõned panasonicu PLC'd ja inim-masin liidesed. Panasonic FP0R Tegu on siis nende hetkel turul olevatest kontrolleritest ühe kõvema mudeliga uutest omadustest on toodud instruktsioonide kiirem protsessimine (0-3000 sammu 80 nanosekundiga, 3001+ sammu 580 nanosekundiga). See on väga kasulik sildilugemismasinatel, kus on tarvis kiiret skänneerimist. Lisaks tuleb kasuks suurem
pesa. Sinna ühendatakse vajadusel joystick (kuni 2 tükki) või MIDI seadmed. Üksteist nad ei sega, mõlema korraga ühendamiseks on vaja vaid nn Y-juhe. Siiski ei tee paha kaardi ostmisel uurida, kas joystick'ule on mõeldud- müügil on mitmeid kaarte, mille külge teda ühendada ei tasu. Pistiku olemasolu lubab helikaardiga ühendada väliseid MIDI instrumente, enamasti mitmesuguseid süntesaatoreid, olgu klahvistikuga või ilma, ja kontrollereid. Kontroller on seade, millega helitekitamise protsessi kuidagi juhtida saab. Pordi peaelemendiks on A/D- muundi. Lisaks analoogsignaalile võib see vastu võtta ka mõningaid digitaalsignaale (nuppude sisse/ väljalülitamine). Arvuti aadressväljas kasutatakse mängupordi puhul aadresse 200...207. USB-port. See ülikiire port on kõiksuguste välisseadmete(näiteks digikaamera ja
GE... toodavad muu hulgas turbiine, tuumareaktoreid, reaktiivmootoreid, päikesepatareisid, naftatootmise infrastruktuuri, vedureid, meditsiini valdkonnas ultraheliseadmeid ja röntgeniaparaate. Nokia... Soome telekommunikatsiooniettevõte ja maailma suuruselt teine mobiiltelefonide tootja. Toyota.. Jaapani autotootja, 2004. aastast turuväärtuselt maailma suurim autotööstusettevõte. Intel... toodab protsessoreid, emaplaate, kiibistikke, võrguliidese kontrollereid, mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega. McDonald`s.. maailma suurim kiirtoidurestoranide kett. Mercedes-Benz... Saksamaa luksusautode, busside ja veokite tootja, Daimler AG tütarettevõte. 9. Selgita rahvusvahelise tööjaotuse mõistet. Riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise
1937.aastal leiutas Ivor Darreg mikrointervallilise "Elektroonilise klaviatuuroboe". 1937-1957 tegeles vene teadlane Jevgeni Murzin süntesaatoriga ANS, mida ehitati ainult üks eksemplar, mis asub praegu Lomonossovi nimelises Areng pärast II maailmasõda. Moodulsüntesaatorid 1940-ndate lõpus, 1950-ndate alguses ehitasid Hugh Le Caine, John Hanert, Raymond Scott, helilooja Percy Grainger koostöös Burnett Cross'iga ning teised suure hulga erinevaid automatiseeritud elektroonilise muusika kontrollereid 1958 valmis Columbia-Princetoni Elektroonilise Muusika Keskuses New Yorgis hiiglaslik "RCA Mark II Sound Synthesizer", mis ainuüksi ei produtseerinud muusikat, vaid oli ka täielikult programmeritav. RCA produtseeris nii heli kui ka muusikat. Uut tüüpi helisid tekitati käsitsi juhitava vaakumtorude süsteemi abil. Sarnaselt mehhaanilisele klaverile kasutati perforeeritud paberlindi sekventsereid, mille abil kontrolliti heliallikat ja filtreid.
protsessor ja operatiivmälu (näiteks 1 MB). Mällu saab laadida mitmed rutiinsed andmesideprotsessid, mida kontrolleri protsessor ise täidab. Lisaks töötab kontrolleri mälu ka vahepuhvrina. See kõik on vajalik arvuti enda protsessori koormuse minimeerimiseks. Tavakasutaja arvutis ajab passiivne kontroller asja ära, aktiivkontroller on omal kohal aga serverites, kus arvutil on palju muudki teha, ning kus erinevalt tava- arvutist võib ISDN-kontrollereid olla mitu. Ikka ja jälle huvitab inimesi, kas ISDN- kontrollerid kuidagi ka modemitega suhelda oskavad. Enamjaolt ei oska. ISDN-võrgus on kõnede tüübid defineeritud. ISDN-kontroller helistab välja andmeside resiimis, ning kui ta ei avastab, et teises otsas ei osata muud kui heliresiimis vastata, jätab ta ühenduse katki. On ka erandeid, kes selle peale ise heliresiimi lähevad ja modemina tööle hakkavad. Enamjaolt tunnevad need aparaadid väikesi kiirusi (1200...2400
Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Esimestel Pentium-protsessoriga arvutitel oli taktsagedus 75 MHz. Kaasaegsete lauaarvutite taktsagedus on 1-3 GHz. suuremad protsessorite tootjad: INTEL (Intel Corporation) on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja ja ettevõtte aastaaruande põhjal maailma suurim pooljuhtkiipide tootja. Intel toodab protsessoreid, emaplaate, kiibistikke, võrguliidese kontrollereid, mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega. AMD (Advanced Micro Devices) on firma, mis tegeleb arvutiosade tootmisega (protsessorid, videokaardid). CYRIX VIA Tüübid ja põlvkonnad: 5x86- võrreldav 486-ga; 5K86- võrreldav Pentiumiga; K6- võrreldav Pentium II- ga; K7- võrreldav Pentium III- ga; Duron- uuemate Celeronidega võrreldav; Athlon- AMD uusim ja võimsaim. Mälud RAM ja ROM mis, miks, kuidas jne :
mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide, seadmete omavahelist suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid.
ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Kiibistikel on
ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot)
ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32– bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot)
Arvutiteenindus 08 2.Põhja sild Põhja sild tegeleb kiiremate seadmetega nagu CPU(protsessor), RAM(mälu), BIOS RAM ja PCI Express(Sisend-väljundsiin). Põhja sild asub PCI-ist l põhja pool toetades protsessorit, mälu ja vahemälu. Põhja silda kutsudakse ka memory controller hub-iks (MCH) või integrated memory controller (IMC). Mõnikord põhja sild sisaldab ka integreeritud video kontrollereid (GMCH) Inteli süsteemides, sellepärast et erinevad protsessorid ja mälu tüübid nõuavad erinavat signaleerimist, tüüpiliselt põhja sild töötab ainult kahte klassi kuuluva protsessoriga ning üht tüüpi mäluga. Vähesed kiibistikud, mis toetavad kahte tüüpi mälusid(tavaliselt on selline võimalus kui liigutakse edasi vanalt standardilt uuemale). Näiteks põhjasild Nvidia nForce2 kiibistikul töötab ainult Socket A protsessoritega, kombineeritud koos DDR, SDRAM-iga.
ainult üks eksemplar, mis asub praegu Lomonossovi nimelises Moskva Ülikoolis. Telharmonium, Thaddeus Cahill 1897 Trautonium, 1928 Areng pärast II maailmasõda. Moodulsüntesaatorid 1940-ndate lõpus, 1950-ndate alguses ehitasid Hugh Le Caine, John Hanert, Raymond Scott, helilooja Percy Grainger koostöös Burnett Cross'iga ning teised suure hulga erinevaid automatiseeritud elektroonilise muusika kontrollereid 1958 valmis Columbia-Princetoni Elektroonilise Muusika Keskuses (Columbia- Princeton Electronic Music Center) New Yorgis hiiglaslik "RCA Mark II Sound Synthesizer", mis ainuüksi ei produtseerinud muusikat, vaid oli ka täielikult programmeritav. RCA produtseeris nii heli kui ka muusikat.Uut tüüpi helisid tekitati käsitsi juhitava vaakumtorude süsteemi abil. Sarnaselt mehhaanilisele klaverile kasutati perforeeritud paberlindi sekventsereid, mille abil kontrolliti heliallikat ja filtreid.
ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. o Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide, seadmete omavahelist suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud vajadus ühe kiirete
ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile minimaalne. Peale montaazi puhastatakse elektrikilbi sisemus montaazijääkidest ja ehitusprahist. Automaatika ülesanded Automaatika süsteemide ülesandeks on objektil tagada kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete automaatne reguleerimine ning juhtimine vastavalt projekti KV-osa mahule ja kirjeldusele. Automaatika osas kasutatakse süsteemide töö juhtimiseks ning raguleerimiseks programmeeritavaid kontrollereid. Tehnosüsteemide automaatikajuhtimine pannakse paika võttes aluseks projektis näidatult ja täpsustades ja kooskõlastades lõplikult töövõtja poolt tööprojektiga. Lõppsõna Ventilatsioonisüsteemid on rahvusvaheliste nõuete kohaselt väga nõutavad ja vajalikud asjad, ilma nende ajami süsteemideta ei suudaks mõningaid suuremaid ehitisi ette kujutada. Hea ventilatsiooni olemasolu mõjutab oluliselt hoones viibivate inimeste tervislikku seisundit ja nende enesetunnet
pangasuhete korraldamine; finantseerimise allikate strateegia eriti laenustrateegia; omakapitali kirjed; kindlustuskaitse korraldamine; suhete kujundamine ja korraldamine investoritega; Kontroller ei ole otsese kontrolli funktsiooniga, vaid pigem analüüsiv. Firma rahastamisprobleemid: fin juhi ülesandeks on igasuguste fin strateegiliste otsuste tegemien, et tagada nende kvaliteet, tuleks tööle rakendada fin analüütikuid ja kontrollereid, kes tegeleks rahastamise igapäeva prbleemidega, ning valmistaks ette fin otsuste aluseks olevad materjalid. Valuutariski maandamine. Fin juht kelle firma tegeleb rahvusvahelise kaubandusega peab arvestama äripartnerite kasutatavate valuutakursside muutumisega. Valuutakursside muutustest võib nenede oskusliku juhtimise korral teenida kasumit ning samas mitteoskusliku tegutsemise korral kahjmit. 5
Seejärel teostatakse realiseeritava infosüsteemi analüüs: sõnastatakse treeneri poolt esitatud nõuded ja soovid, kirjeldatakse süsteemi . Analüüsi peatüki viimases osas määratletakse rakenduse realiseerimisel kasutatavad arendusvahendid ja tehnoloogiad (PHP, MySQL, Javascript, jQuery,HTML, CSS). Järgnevalt kirjeldatakse kasutajate autentimise ja autoriseerimise toimimist. Edaspidi kirjeldatakse veebirakenduse põhifunktsionaalsuse realiseerimist: põhilisi kontrollereid ning vaateid. Käesoleva töö raames realiseeritud veebirakendus antakse pärast viimast lihvi üle Hessa treenerile ning autor plaanib Hessa liikmetega koostöö jätkamist parandamaks 29 kasutuse käigus ilmnevaid vigu ning realiseerimaks lisafunktsionaalsust. Sellele tuginedes võib öelda, et lõputöös seatud eesmärgid said täidetud. Täna 12.12.2013 on veebisait kättesaadav aadressilt hessa.planet
Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega. VDSL Väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL. Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC Programmeeritava loogikaga kontroller, programmeeritav kontroller. Juhtseade, mis kasutab programmeeritavat mikroprotsessorit ja on tavaliselt programmeeritud IEC 61131 programmikeeltes. Programmeeritavaid kontrollereid liigitatakse sageli selle järgi, kui palju neil on sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. Lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a
VDSL (Very-high-bit-rate Digital Subscriber Line) - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL. Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC (Programmable Logic Controller) - programmeeritava loogikaga kontroller, programmeeritav kontroller. Juhtseade, mis kasutab programmeeritavat mikroprotsessorit ja on tavaliselt programmeeritud IEC 61131 programmikeeltes. Programmeeritavaid kontrollereid liigitatakse sageli selle järgi, kui palju neil on sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM (Global System for Mobile communications) - GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial
seadiseid ja radu (väikeseid juhtmeid). Need rajad moodustavad siinid, mida mööda andmed liiguvad erinevate arvuti siseseadmete (ja kaudselt ka välisseadmete) vahel. Emaplaadi külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed ja kaudselt ka kõik välisseadmed. Kui kujutada arvutit ette inimesena, siis oleks emaplaadil nävisüsteemi ülesanded. Emaplaadil liikuvat infot kontrollib ja haldab emaplaadi kiibistik. Kiibistik koosneb reeglina ühest-kahest kontrollerist. Klassikaliselt on neid kontrollereid kaks: põhja- ja lõunasild. Põhjasild (mälukontroller, peajagur) haldab reeglina kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust. Kiiret omavahelist andmevahetust vajavad kindlasti protsessor, mälu, graafikakaart ning lõunasild. Lõunasild omakorda haldab kõiki ülejäänud komponentide omavahelist suhtlust. Kaasajal on mälukontroller ehitatud mõningatel juhtudel protsessori sisse ja seega kadunud
selles soojuskadu Q(eraldunud soojus W)=(kaovõimsus W) Soojussiire keskkonda avaldub valemiga seiskamises, pidurdamises ja reverseerimises. Neid ül täitavad tavaliselt lülitusaparaadid. Aparaate võib A(soojussiire mootori pinnalt keskkonda ühes sekundis W/K)=(soojussiiredetegur)F(mootori välispindala). juhtida otse käsitsi või vaheaparatuuri abil. Otsesel käsitsi juhtimisel kasutatakse lõliteid ja kontrollereid. Soojussiiredetegur sõltub jahutuskeskkonna liikumiskiirusest. Mootori soojusmahtuvus ei sõltu oluliselt tema Vaheaparaatideks, mis võimendavad operaatori tööd, võivad olla kontaktorid, elektromagentid või temperatuurist. Mootori soojenemise diferentsiaalvõrrand: Qdt=Cd+Adt. Kui mootor välja lülitada, siis täiturmootorid. Tänapäeva elektriajamite juhtimispõhimõtteid võib vaadelda 3 suure rühmana. 1. klassikalisi hakkab ta jahtuma
millega tagatakse põhikomponentide nõuetele vastav temperatuur. 1.1.3 Peamised perifeeriaseadmed ja nende funktsionaalsus Arvuti perifeeriaseadmed on seadmed, mida saab täiendavalt lisada arvuti peamistele riistvarakomponentidele aga mille olemasolu ei ole hädavajalik arvuti toimimiseks. Perifeeriaseadmed ühendatakse arvutiga kasutades arvuti tugikiibistikku sisseehitatud sisend-väljundmoodulit ja selles sisalduvaid erinevaid kontrollereid, mis pakuvad valiku siinidest ja portidest perifeeriaseadmete ühendamiseks. Kõige olulisemad perifeeriaseadmed, mis teevad võimalikuks inimese suhtlemise arvutiga on klaviatuur andmete sisestamiseks ja monitor, et näha arvutuse tulemust. Monitori ühendamiseks peab arvutis olema graafikakaart. Peale eelpoolmainitud seadmete on inimese ja Joonis 1 3. Klaviatuur ja hiir (Allikas: Learning arvutiga suhtlemisel kasutusel erinevaid Materials for Information Technology
Pakettlüliti üksikus paketis (sektsioonis) on fiiberseibide vahel võlliga ühendatud liikumatud kontaktid. Mitmesuguseid trummellüliteid ja ümberlüliteid kasutatakse samuti nagu vinnaklüliteid. Nad on: 1. reverseeritavad 2. mittereversiivsed, 3. kaitsmete suntimiseks või käivitamisel mootori mähiste tähest kolmnurka lülitamiseks. Keerulisemate käivitus-ja juhtimisahelate korral (näiteks sildkraana) kasutatakse kontrollereid. Käivituskastid on ette nähtud elektrimootorite käsitsi juhtimiseks ja need on peale vinnaklüliti varustatud ka kaitsmekomplektiga elektri- ahelate ja elektrimootori kaitseks liigkoormuse eest, mis võivad tekkida mitmesuguste vigastuste tagajärjel (samuti elektrivõrgu kaitseks lühis- voolude eest). Käivituskastid on varustatud mehaanilise blokeer- seadisega, mis ei võimalda kasti ust avada sisselülitatud vinnaklüliti
nähtud protsessi või seadme juhtimiseks. Programmi salvestamiseks ja töötlemiseks läheb aga vaja universaalset riistvaraautomaati. Tänapäeval on niisugusteks automaatideks mikroprotsessoritel põhinevad üldotstarbelised arvutid, raalid ja raalisüsteemid. Juhtraalide mälu maht, töökiirus, sisendite ja väljundite arv, väline kuju ning hind on väga erinevad. Kasutatakse nii odavaid binaarsüsteemide juhtimiseks mõeldud programmeeritavaid kontrollereid kui ka keerukaid, hierarhilise või hajusstruktuuriga mitmeraalijuhtseadmeid. Vaatamata mikroprotsessorsüsteemide mitmekesisusele on eri tüüpi protsessorite ehituses ja tööpõhimõttes palju sarnast. 69 2. MIKROPROTSESSORID 2.1. Mikroprotsessorite ja -arvutite ehitus 2.1.1. Põhimõisted Arvutiks või raaliks nimetatakse universaalset programmjuhtimisega infotöötlusseadet,
Esiteks, täiustatakse ja luuakse uusi pooĮūtlüliteid (transistore ja türistore) ning neist moodustatud jõupooĻuhtrnooduleid. Viimaseid on integreeritud juhtinris- ja kaitseahelate tõttu hakatud nimetama ka intelligentseteks pooĮuhtmooduliteks. Niisuguste rnooduļite väljaarendarrine on oluļiselt Įihtsustanud muundurite jõuosa projek1eerimist' Teiseks, pidevalt täiustatakse siņiaalitöötluses ja juhtseadmetes kasutatavaid mikropt'otsessoreid ning neil põhinevaid eriotstarbelisi kontrollereid, mida saab kasutada ka sagedusmuundurites. Tänu sellele muutub lihtsamaks ka sagedusmuundurite juhtosa riistvara projekteerinrine. Koļmandaks, viimasteļ aastatel on kõige kiirern areng toimtrnud muundurite tarkvara osas. Sagedusrnuundurite tooŲad konkur'eerivad omavahel peamisel tnuunduritele ornistatud funktsioonide paljususe. lrende kasutanrise käepärasuse ning nruundurite lrinna osas. See konkurents otr otseselt
annaabi.ee 
