Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama Rahukonverentsi dokumentidest kõige tähtsam Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alal Versailles´ lossi peeglisaalis 28.juunil 1919
Punakaart. · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V.Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: 1. Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta. Maadekreet- millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. · Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda
5. Milles seisnes oktoobripööre 1917? Mis oli enamlaste eesmärk? Venemaad juhtis Ajutine valitsus, kuid Lenin tahtis saada võimu enda kätte. Bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse, millest sai alguse nõukogude võim. Kehtestati Lenini juhtimisel kaks dokumenti: · Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta. · Maadekreet- millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). 6
Septembri keskel saavutavad bolsevikud nõukogudes ülekaalu. Bolsevikud toetavad tugevat distsipliini. Punakaardist saab bolsevike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolsevikud läbi riigipöörde. Ajutine Valitsus likvideeritakse, kuulutatakse välja Nõukogude Võim. Selle kinnitab 7- 8.11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. Kongress võtab vastu 2 dekreeti: · Rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi, ilma kontributsioonideta jne. Tagamõte - ettevalmistus maailmarevolutsiooniks. · Maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand, lubades maa talupoegadele jagamiseks. Tagamõte - saavutatakse talupoegade toetus, hiljem tekivad kolhoosid ja kommuunid. 1917 november - 1918 suvi - bolsevike võimukindlustamine 1)Võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil 2)Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine 3)Maailmarevolutsioon Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati
Punakaart. · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta. Maadekreet- millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. · Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada).
Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks RKN, liidriks Lenin, välisasjade komissar Trotski ja rahvusasjade komissar Stalin. Võeti vastu: 1. Rahudekreet kõikidele sõjaajal olevatele riikidele tehti ettepanek sõlmida rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta. 2. Maadekreet kogu maa läks üle nõukogudele ja maakomiteedel. Pangandus ja suurtööstus natsionaliseeriti. 2. novembril anti välja Rahvaste Õiguste deklaratsioon, tunnistati kõigi võrdsust, enesemääramisõigust, Soome sõltumatust ja Poola, Armeenia enesemääramisõigust. Nõukogude võimu esimesed sammud 1. Murda riigisisene vastupanu, saada võim enda kätte 2. murda välisriikide ja valgete vastupanu
Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks RKN, liidriks Lenin, välisasjade komissar Trotski ja rahvusasjade komissar Stalin. Võeti vastu: 1. Rahudekreet kõikidele sõjaajal olevatele riikidele tehti ettepanek sõlmida rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta. 2. Maadekreet kogu maa läks üle nõukogudele ja maakomiteedel. Pangandus ja suurtööstus natsionaliseeriti. 2. novembril anti välja Rahvaste Õiguste deklaratsioon, tunnistati kõigi võrdsust, enesemääramisõigust, Soome sõltumatust ja Poola, Armeenia enesemääramisõigust.
Vene vägede ülemjuhataja Krõlenko tegi Saksamaale ettepaneku lõpetada sõjategevus Idarindel. Bolsevikud moodustasid uue valitsuse- Rahvakomissaaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Viimane andis välja 3 võimuakti ehk dekreeti- rahu-, maa- ja võimudekreedi. Rahudekreedis kutsuti üles kõiki sõdivaid maid lõpetama sõjategevus, viima vägesid välja okupeeritud aladelt ja sõlmima demokraatlik rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta (ühekordne maks elanikkonnalt kannatajariikide kahjude hüvitamiseks). Brest-Litovski rahuläbirääkimised november-detsember 1917 Saksamaa esitas Venemaale väga suuri territoriaalseid nõudmisi- alasid, mida Saksa väed olid okupeerinud, lisaks Türgile ka osa Kaukaasiast. Venamaa ei saanud selliseid tingimusi vastu võtta. Kuna Venemaa ei suutnud sõda jätkata, lahkus Vene delegatsioon Brest-Litovskist. Delegatsiooni juhtis L.Bronstein alias Lev Trotski- vasakpoolne kommunist
arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 12
arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 12
riigipööre (8.novembril 1917; oktoobris), arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart. Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). Enamlaste loosungid- rahu, leiba, maad!
26.okt arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed Nõukogude võimu dekreedid ehk otsused Dekreet võimust – moodustati esimene üheparteiline nõukogude valitsus – Rahvakomissaride Nõukogu, valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks, esimeheks V.I.Uljanov-Lenin Rahudekreet – kõikidele sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada läbirääkimisi anneksioonideta (alade ära andmiseta) ja kontributsioonideta (kahju tasu maksuta) rahu sõlmimiseks Maadekreet – kuulutati välja mõisamaa natsionaliseerimine, võrdsustava maajaotuse põhimõte Nõukogude võimu kehtestamine Suurtööstuste ja mõisate riigistamine 2. nov – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon Dets – tunnustati Soome ja Poola õigust enesemääramisele 5. –6. jaan 1918 – Asutav Kogu 3
Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart. 27* Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: 49* Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta. 50* Maadekreet- millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. 27* Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem
a.). Oktoobrirevoluts. Septembri keskel saavutavad bolsevikud nõukogudes ülekaalu. Bolsevikud - tugev distsipliin. Punakaart - bolsevike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolsevikud läbi riigipöörde. Ajutine Valitsus likvideeritakse, kuulutatakse välja nõukogude võim. Selle kinnitab 7-8.11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. Kongress võtab vastu 2 dekreeti: rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkim, ilma kontributsioonideta jne. Tagamõte - ettevalmistus maailmarevoluts. maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand, lubades maa talupoegadele jagamiseks. Tagamõte - saavutatakse talupoegade toetus, hiljem tekivad kolhoosid ja kommuunid. 1917 november - 1918 suvi - bolsevike võimu kindlustamine 1) võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil 2) Venemaa rahvaste poolehoiu võitmine 3) Maailmarevolutsioon. Riigistati maa, tööstus, transport, teenindus. Töötasud võrdsustati. Kiriku represseerimine
Märtsis 1918 viidi Venemaa pealinn Peterburist üle Moskvasse. 25-26.10.1917 - II Ülevenemaaline Kongress võttis vastu maa-, võimu- ja rahudekreedi: Maa dekreet - kogu maa riigistati ehk natsionaliseeriti. Edasist maa jagamist kontrollis sulaste- saadikute nõukogu. Rahu dekreet - seisukohal, et maailmasõda tuleb lõpetada. Nõukogude Venemaa teeb kohe kõigile sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane vaherahu - ilma anektsioonide ja kontributsioonideta. Selle ettepaneku võttis vastu Nelikliit, mitte Antante. Võimu dekreet - määras ära uue loodud bolsevike riigi juhtorganid. Sedusandlik organ - Nõukogude Kongress. Kongresside vahelisel ajal juhib riiki Ülevenemaaline Kesk Täitev Komitee ehk ÜKTK. Selle juhtideks olid alguses Zinovjev ja Kamenev. Valitsust nimetati 46 Rahvakomissaride Nõukoguks. Ministreid aga rahvakomissarideks
võisid alata läbirääkimised lõpliku rahulepingu ümber. Keskriikidele selgus kiiresti, et enamlaste peamiseks eesmärgiks oli sõja tegelik lõpetamine. Rahulepingust pole enamlased üldse huvitatud. Ideoloogilis-propagandistlik eesmärk- ei tahetud afišeerida oma suhteid Sm-ga. Poliitiliselt Sm-l oli jätkuvalt keisri valitses, valitsesid imperialistid ja militaristid, sellistega ei tohtinud enamlikul parteil Vm-l olla mingit ühist joont. Ei tahetud ka demokraatlikku rahulepingut. Kontributsioonideta ei tahtnud sõda lõpetada ükski keskriik. Sm-l veel olid eraldi lootused annektsioonidele. Kõik Vene erakonnad peale enamlaste olid seda meelt, et keskriikidele ei tohi teha mingeid järeleandmisi. Põhjused olid erinevad- ühed väitsid, et Vm ei tohi loobuda lepingutest, mis seovad teda Antandi riikidega, sõda tohib lõpetada vaid üheskoos. Teised väitsid, et keskriikide nõudmised on liiga kaugeleulatuvad ja allakirjutamise korral saab juhtuma alistumine keskriikide diktaadile
annaabi.ee 
