Hormoonidel baseeruv kontratseptsioon (pillid, plaaster, vaginaalrõngas), mis sisaldab östrogeeni ja progestiini, pärsib ovulatsiooni munasarjades, mistõttu viimatimainitu produtseerib vähem östrogeeni ja lakkab produtseerimast ka progesterooni. Östrogeenide puudus kompenseeritakse kontratseptiivse vahendi östrogeeniga, mis on väga sarnane kehaomasele teisikule. Kuid paljud kontratseptiivsete vahendite progestiinid ei suuda sarnaselt kehaomasele progesteroonile reguleerida vedeliku tasakaalu inimorganismis. Seetõttu võib osadel kontratseptiive manustavatel naistel tõusta kehakaal ja esineda PMS-ile sarnased sümptomid. Mõnikord võib tõusta ka söögiisu. Sellisel juhul tuleks jälgida oma toitumist. Hiljuti töödati välja esimene progestiin, millel on kõik kehaomase progesterooni
menstruatsiooni lühema või pikema perioodi jooksul pärast kontratseptiivide võtmise lõpetamist. Lisaks võidakse väljendeid, mida kasutatakse hormonaalse kontratseptsiooni selgitamisel, nagu ,,munasarjade tegevuse ja ovulatsiooni pärssimine" valesti interpreteerida ja mõista kui munasarjade täielikku ,,väljalülitust", mis pole loomulikult õige. (Bayer, 2014) Kas hormonaalsed kontratseptiivid võivad põhjustada aknet ja liigset karvakasvu? Kõige esimeste kontratseptiivsete pillide progestiinsel komponendil olid nii kehaomase progesterooni kui ka meessuguhormooni androgeenile iseloomulikud omadused. Viimase omaduse tõttu esines neid pille manustavatel naistel tõesti liigne karvakasv, soovimatu akne moodustumine ja naharasusus. Tänapäeval sellist progestiinset komponenti endam rasestumisvastastes pillides ei kasutata ning lisaks on tänapäevastel pillidel hormoonide sisaldus palju väiksem võrreldes varem kasutuses olnutega. (Bayer, 2014)
annaabi.ee 
