iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iseloomustavad omadused: - akkommodatsioon, nägemisteravus, silmaläätse kohandumisvõime fokusseeruda erinevatele kaugustele - adaptsioon, kontrastitundlikkus, silma pupilli omadus reageerida erinevatele heledustele - tajumiskiirus, eristamiskiirus, maksimaalne 600-700 lx juures Inimese töökeskkonna erinevaid valgustustingimusi ja mõjusid inimesele iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus - vaateväli, see väli, kuhu pilk on otseselt suunatud
õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel. Kuna nägemine koosneb erinevatest aspektidest: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, värvuste eristamine, binokulaarne nägemine, adaptatsioon ning kahjustatud võib neist olla üks või mitu aspekti tuleb esmalt määratleda millisel tasemel abi ja abivahendeid õpilane vajab. Vaegnägijate nägemine on reeglina isikuti väga erinev. Teiseks tuleks kindlasti määratleda ja prognoosida, kas ja missugust mõju avaldab õppeedukusele õppimine tavakoolis. Kolmandaks oluliseks tingimuseks oleks abiõpetaja või tugiisiku võimalus koolis. Vähetähtis
tähtsamaid mõjureid töökohal. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm, avaldub valguse mõju kogu organismile, sest silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonkonnahaiguste teket ja arengut. Puudulik valgustus suurendab (töö)väsimust. Tööruumi valgustuse parandamisel suurenevad nii silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus kui ka nägemise stabiilsus. Valguse efektiivsust saab iseloomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvantitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on levinud valgustatus ehk 1 Uuema puudumisel võib kasutada ka EVS-EN 12464-1:2003. 1
See väsitab silmi ja suurendab töövigastuste ohtu. Ülavalgustuse osa kombineeritud valgustuses peab olema vähemalt 10%. Ainult kunstliku valgustuse kasutamine tööstuses on lubatud üksnes sel juhul, kui seda nõuab tehnoloogia - kunstkiud, täppismõõteriistad, elektroonikaaparatuur, kus töödeldakse materjale, mis ei talu päevavalgust. Tööruumi valgustustingimuste paranemisel suurenevad sellised tähtsad tööprotsessi ratsionaalse ja ohutu organiseerimise tegurid nagu silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus ning nägemise stbiilsus. Valgustuse efektiivsust iseloomustatakse suure hulga nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on neist praktikas levinud valgustatus ehk valgustustihedus (varem valgusstustugevus), mille mõõtühikuks on luks (lx) 1 m2 suurusele pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus.
müra aga järsult vähendada) Sünesteesia (tundmus) mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas Kontrast oluline nähtus, aluseks paljudele psüühilistele protsessidele ja võimetele. Eesti keeli vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Kontrastiefekti tähistamine. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Kontrastitundlikkus tajuva organismi oluline omadus. Järelkujund illusioon või kujutletav pilt, mis tekib pööratud kontrasti tulemusel. Aja jooksul kustub. Daltonism inimene, kelle värvusnägeminst tagavate retseptorite süsteem töötab nõrgalt või mittetasakaalustatult, mistõttu eristavad värvusi halvasti. Kanapimedus kui on aga häiritud akromaatilist nägemist tagav kepikeste süsteem silma võrkkestas, siis see häirib nägemist hämaras TEEMA 7 TAJU
Me võime peaaegu igale omadusele nimetada vastandomaduse, mis moodustavad kontrastseid paare suur ja väike, hele ja tume, külm ja soe, rahulik ja rahutu jne. Kontrasti kasutamine toob selgemini esile kompositsiooni erinevad elemendid. Kontrastinähtus pole juhuslik. Tema abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused served, kontuurid, tervikobjektid vastandina juhuslike elementide konglomeraadile. Tajuva organismi oluliseks omaduseks on kontrastitundlikkus. Ere valgus võib põhjustada illusiooni toimuva lähedusest. Inimese värvitundlikkus sõltub valgustatusest. Esineb inimesi, kellel värvusnägemist tagavate repseptorite (kolvikeste) süsteem töötab nõrgalt või mittetasakaalustatult, mistõttu nad eristavad värvusi halvasti. Selle seaduspärasuse avastas inglise füüsik Dalton ning seda nähtust nim tem anime järgi daltonismiks. Nähtust, kus inimene ei näe hämaras nim kanapimeduseks.
Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. Ernst Heinrich Weber Weberi fraktsioon: I / I = const I = stiimuli läve määr- füüsikaline suurus I = diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus, mille lisamisel I-le tekib vaevumärgatav erinevus
võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. INTELLIGENTSUS JNE Intelligentsuse mõõtmine Intelligentsuse mõiste ja teooriad Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.
Kontrast võib asenduda assimilatsiooniga eelkige intensiivsuse-, ruumi- jms väiksete erinevuste korral. Kontrasti põhiliigid: simultaankontrast (üheaegsel ärritajate mõjumisel) suktsesiivkontrast (järjestikusel ärritajate mõjumisel) kontrastinähtus pole juhuslik. Tema abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused. Tajuva organismi oluliseks omaduseks on kontrastitundlikkus. Praktilistes valdkondades Põhilised valdkonnad, kus oleks kasulik tunda: liiklusohutus, tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogiaprojekteerimine, õigussüsteem 7. TAJU SIIM Taju üldmõiste Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. Ta ei ole lihtne aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgeim aste
kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse (või naabruse) vahel. Kontrastiefekt seisneb kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivsuse erinevuse subjektiivses võimendamises tänu nende ärritajate ajalisele ja/või ruumilisele lähedusele ehk siis tänu mingite tunnuste märgatavale erinevusele nendes. Kontrastinähtus pole juhuslik ja tema tulemusena võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused. Tajuva organismi tunnuseks on kontrastitundlikkus. Kontrasti vastandnähtuseks on assimilatsioon ehk erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Taju & tähelepanu Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tjukujund. Tajus esinduvad ärritajate ja ärritaja vahelised seosed. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub
annaabi.ee 
