tiiva alla, isegi kui pandi mingi topise sisse makk, kus kostis kalkunipoja siutsumist, võttis ema ta omaks. Ka inimesed reageerivad tihti häälitsustele või tuttavatele omadustele, kuid inimestel on ka mõtlemine ja aistingud omased tunnused, mis aitavad siiski eristada oma võõrast. Näiteks nahavärvuse puhul. 6. Millist mõjustamisprintsiipi kasutavad sagedasti automüüjad? a. Kontrastiprintsiipi, ,,low ball" 7. Mida demonstreerib P.Zimbardo nn Stanfordi vanglaeksperiment? a. Demontreerib seda, et kui inimesed pandi valngivalvurite rolli siis muutusid nad väga kiiresti sadistlikeks ning vangide rollis olevad inimesed omakorda passiivseteks ja depressiivseteks. Inimese kohanemisvõime on meeletult kiire. Eksperimendiks oli algul määratud kaks nädalat, kuid see katkestati juba 5ndal päeval, kuna see muutus psühholoogiliselt ohtlikuks.
ooperimuusika ajaloos ( Orpheuse aaria 3.vaatuses ). "Orpheuse" menu oli nii suur, et järgmisel aastal telliti temalt uus ooper. "Ariadne" partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Monteverdi kasutab palju mitmekesisemaid muusikalisi väljendusvahendeid kui esimesed ooperiheliloojad. Monteverdi ooperiorkester on rohkem kui 40- liikmeline, nii palju pille on vaja, et saada erinevaid kõlavärve tegelaste või tegevuste iseloomustamiseks. Näiteks: flöödid = pastoraalstseenid, tromboonid = surm ja põrgu.
- vaibalikud pildid - suured lokaaltoonidega pinnad, mis on eraldatud joontega. autoportree "Nabid" punane taust ja alt kollane, mehe nägu, kõver nina, kaks õuna taustal "Nägemus pärast jutlust" e "Jakobi võitlus ingliga" (punane taust, naistel valged tanumad peas, ingel võitleb Jakobiga) Pöördeliseks momendiks Gaugini loomingus irreaalne ja reaalne maailm. Moodne vormikäsitlus: diagonaal poolitab irreaalse ja reaalse. Kasutab kontrastiprintsiipi (hele-tumedus) "Kuhu tõttad, hr Gauguin?" rohelise metsa taustal, mees värava taga "Turg Tahhiitil" idamaade naised istuvad pingil reas "Millal sa lähed mehele?" 2 naist mägede taustal kükitavad, neegrid "Nooruse kaotus" e "Sündsuse kaotus" noor tütarlaps lamab maas, rebane lakub haavu, inimeseparv lahkub mööda teed Paul Cezanne - konstruktiivse suuna rajaja (kubism)
Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muusika on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt duetivorm. Monteverdi andis ka orkestrile uue rolli- nüüdsest alates ei olnud orkester üksnes laulu saatja,
katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muus. on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt duetivorm. Monteverdi andis ka orkestrile uue rolli- nüüdsest alates ei olnud orkester üksnes
edukad. Nende edukuse saladus peitub viisis, kuidas nad oma palveid üles ehitavad, kuidas nad varustavad end ühe või teise sotsiaalses keskkonnas leiduva mõjustamisrelvaga. (Cialdini 2005: 13) Ärakasutajad oskavad meie vastu rakendada nende relvade jõudu, tarvitades väga vähesel määral enda jõudu. See omadus annab ärakasutajatele tohutu lisaeelise võime manipuleerida, ilma et jääks mulje manipuleerimisest. (Cialdini 2005: 14) Siinkohal kasutatakse kontrastiprintsiipi, mida kasutavad väga paljud firmad või ettevõtted. Samamoodi, on müüjatel tulusam pakkuda ennem kallimat kaupa, seejärel alles odavamat. Sest siis hiljem pakutu ei tundu nii kallis. Kui pakkuda esmalt odavat ja siis kallimat, siis tundub kallim veel kallim. See tähendab, et potsensiaalsele ostjale näidatakse alati kallimat mudelit. Kui klient selle ostab, on saanud firma peavõidu. VASTASTIKKUS
Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muus. on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt duetivorm. Monteverdi andis ka
Apollon tõotab, et Orpheus leiab Eurydike seal taas Päikese ja taevatähtede kujul. Epiloogis ilmuvad karjused ja nümfid, tähistamaks Orpheuse kirgastamist. Monteverdi ,,Orpheus" on esimeste ooperikatsetuste arengu lõpp-punkt ja ühtlasi esimene ,,päris" ooper. ,,Orpheus" on varasemaga võrreldes ulatuslikum 5 vaatust; dramaturgiliselt läbimõeldud (ooperidramaturgia = kuidas muusikaline areng vastab tegevuse arengule ja tegelaskujudele), kasutades kontrastiprintsiipi (karjuste-nümfide maailm, Päike allmaailm, pimedus) ning seda ka pillitämbrite abil süvendades (flöödid, keelpillid madalad puhkpillid, regaal=puu- orel). Ooperi ülesehitus on sümmeetriline, I ja V vaatuse tegevuspaik on sama. Ooper on selgelt liigendatud, selleks aitavad kaasa madrigalistiilis, tantsulised koorid. Ooperi keskpunkt on III vaatus ja Orpheuse monoloog (pöördumine Charoni poole) ,,Possente spirto", mis ühtlasi on ka laulukunsti ülistus
Ekspressionistlikud lavastajad: väga radikaalsed Leopold Jessner, kes kasutas ekspressionismi klassikalise dramaturgia peal ja Jürgen Fehling, kes lavastas kaasaegset dramaturgiat. Jessner kasutas lagedat lava, mis oli jaotatud erinevatel kõrgustel asuvateks mängupindadeks, mida ühendavad trepid. Nn jessneri trepp. Misanstseenid erinevatel tasapindadel. Väga visuaalne teater. Valgustus oli väga oluline ja seda kasutati lavastuse rütmi markeerimisel. Tihti rakendati kontrastiprintsiipi: valgusel ja varjul tähendused. Lava kujundasid tihti ekspressionistlikud kunstnikud. Ekspressionistlik näitlemisstiil on väliselt surnukahvatu (näod ja grimm). Näitlejate hääl on läbilõikavalt terav. Intensiivsus, jõulisus, täpsus ja suurepärane diktsioon. Plastika, liikumine oli nurgeline. Däubler (1916): lihtsustatus, täpsus, kiirus, silmutaansus, pingestatus. Hasenclever, Toller, Kaiser. 10) Retrospektivism ja futurism Venemaal Vene avangardi vastus sümbolismile ja
annaabi.ee 
